Lopsakas ja kirev pusa

Praegu on aeg kui aias ei oskagi hästi midagi pildistada. Kõik lokkab ja laiutab, taimed karjuvad üksteisest üle: "vaata mind, vaata mind!" Värve on palju ja ilme kirev.

Kollane  laiguke vana õunapuu all on nagu teine päike. Hilisõhtul tundub aknast välja vaadates, et see tõepoolest valgustab aeda.

Lysimachia punctata, Lilium `Barcelona`, `Yellow Pixels`, `Grand Cru`

Mu suurimal istutusalal domineerib aga sinine. See koht tahab veel kõva harutamist saada. Nimelt said kõik eelmise aasta kokkutulekult saadud taimed endale sinna koha ja vajavad nüüd tõstmist ja organiseerimist. Pusa pilti ma siia praegu ei pane, endalgi paha vaadata. Aga praegu on juuli ja kodust jalgalaskmise kuu - hiljem jõuab pusasid harutada.

Lavandula angustifolia `Hidcote Blue`

Selles pusas leidub nii mõndagi toredat. Näiteks kellukaid on seal palju. Eelmisel aastal kuulutasin kõigile sõpradele oma kustumatut armastust kellukate vastu ja tagajärjed olid kiired tulema. Avastamis- ja leidmisrõõmu jagub veel kauaks.

Kellukad lihtsalt peavad minu aias olema. Olgu nad siis suured...

Campanula punctata var. hondoensis, Campanula persicifolia 'Blue-eyed Blonde'

...või väikesed:

Campanula ‘Samantha’

Klassikaliselt kaunid:

Campanula persicifolia var alba

Või veidike veidrad:

Campanula 'Pink Octopus' 

Kogu selle külluse hulgast leiab aga ka huvitavaid avastusi. Vahel tavalisi, vahel haruldasi aga erilisi igal juhul.

Millegipärast ei ole mulle õevane murtudsüdameke kunagi erilist muljet jätnud. Rohevahetusega jõudis ta siiski ka minu aeda. Las tema siis olla. Kui korraga nüüd jõudis mu teadvusse, et ta on katkematult õitsenud maikuust kuni siiamaani. Tubli saavutus!

Dicentra  eximia

Teise avastusena leidsin peenrast Viali priimula. Esimesel katsel läks ta mul välja. Teisel katsel saadud titt kiratses pikka aega kuni ma ta eelmisel aastal ümber istutasin. Tundub, et nüüd leidis ta õige koha.

 Primula vialii

Aga ka tavaline kompostihunnik võib pakkuda puhast avastamisrõõmu. Algas see juba varakevadel kui mu kompostihunnik korraga heleroheliseks muutus ja kahtlaselt lehtsalatit meenutavaid taimi sealt kümnete kaupa sirguma hakkas. Ja oligi salat! Kaks korda suurem ja ilusam kui kasvuhoonesse varase saagi lootuses külvatu.

Hiljem istutasin hunnikule kõrvitsad, nagu ikka. Komposti visatud koortest kasvama hakanud kartulitaimed muutusid aga segavaks ja tõmbasin nad paar päeva tagasi välja. Alati on seal mõni väike mugul all ka olnud. Seekord aga...

Et siis kuigi ma kartuleid ei kasvata, tuli esimene potitäis värskeid kartuleid sel aastal oma aiast...