Lõpuks ometi puhkus ja on mahti aiale aega pühendada. Valminud on lõplik talvekadude nimekiri, läinud on kokku kaheksa roosi, uhke suur hosta `Bridal Falls` ja 'Ben Vermeer'. Kehv aasta oli haldjatel, nii nende müts kui tiivad on lännu, mis lännu. Argisemalt öeldes, talvele vandusid alla Davidi budleia ja mõned epimeediumid. Mõned peenemad sinilillesordid on ka läinud.
Suuremat kurvastamist mul kahjude üle pole, üle tüki aja oli põhjust jälle aiapoodidesse kiigata. Hosta Bridal Falls küll veidi kripeldab, sellest jäänud auku oli peenras raske täita. Roosid tõin Roosojalt uued asemele, veidi läks küll lappama ja kaheksast sai kaksteist istikut. Õnneks said nad enne suuremat kuumalainet ka maha istutatud, kolm tükki veel kügelevad potis ja ootavad oma aega. Välja läinud Aspirini, Nostalgie, Angela, Sympathie, For Your Eyes Only (3) ja Gloria Dei asemele tulid Hansaland(2), Florentina (2), Flammentanz, Jasmina, Rote Flamme, Maestro Babylon Eyes (3), Bravo Babylon Eyes (2), Himmelstürmer, Libertas ja veel üks Aspirin lisaks olemasolevatele.
Üllataval kombel on ellu jäänud üks täiesti nimetu roos, mis mulle eelmisel suvel kingiti ja mille parema koha puudumisel lihtsalt murusse torkasin. Nüüd ta seal siis õitseb, imeilusate tumedate õitega ja lõhnab kui pöörane.
Suvi on sel aastal imeline, parasjagu soe, aeg-ajalt sabistab veidi vihma, kastekannuga mäest üles-alla jooksmine on pigem värskendav sprint kui kurnav maraton. Isegi aiamaa näeb välja kui lillepeenar.