kolmapäev, 17. juuli 2024

Aiaaeg

 Lõpuks ometi puhkus ja on mahti aiale aega pühendada. Valminud on lõplik talvekadude nimekiri, läinud on kokku kaheksa roosi, uhke suur hosta `Bridal Falls` ja 'Ben Vermeer'. Kehv aasta oli haldjatel, nii nende müts kui tiivad on lännu, mis lännu. Argisemalt öeldes, talvele vandusid alla Davidi budleia ja mõned epimeediumid. Mõned peenemad sinilillesordid on ka läinud.

Suuremat kurvastamist mul kahjude üle pole, üle tüki aja oli põhjust jälle aiapoodidesse kiigata. Hosta Bridal Falls küll veidi kripeldab, sellest jäänud auku oli peenras raske täita. Roosid tõin Roosojalt uued asemele, veidi läks küll lappama ja kaheksast sai kaksteist istikut. Õnneks said nad enne suuremat kuumalainet ka maha istutatud, kolm tükki veel kügelevad potis ja ootavad oma aega. Välja läinud Aspirini, Nostalgie, Angela, Sympathie, For Your Eyes Only (3) ja Gloria Dei asemele tulid Hansaland(2), Florentina (2), Flammentanz, Jasmina, Rote Flamme, Maestro Babylon Eyes (3), Bravo Babylon Eyes (2), Himmelstürmer, Libertas ja veel üks Aspirin lisaks olemasolevatele. 



Üllataval kombel on ellu jäänud üks täiesti nimetu roos, mis mulle eelmisel suvel kingiti ja mille parema koha puudumisel lihtsalt murusse torkasin. Nüüd ta seal siis õitseb, imeilusate tumedate õitega ja lõhnab kui pöörane.



Suvi on sel aastal imeline, parasjagu soe, aeg-ajalt sabistab veidi vihma, kastekannuga mäest üles-alla jooksmine on pigem värskendav sprint kui kurnav maraton. Isegi aiamaa näeb välja kui lillepeenar.







reede, 12. aprill 2024

Üllatused

 Üllatusi võib aias olla nii- ja naasuguseid. Üheks üllatuseks oli sel aastal näiteks lumekuppude hiline tulek ja tugev ilma poolt tehtud harvendustöö. Midagi sarnast on toimunud ka kõige suuremas tulbipeenras. Peenar on pärast talve oma kohal. Mida aga pole, on tulbid. Paar üksikut servades.



 Imselt on vesirott seal suurt hävitustööd teinud. Üks selline nimelt müttas ka veel kevadel peenardes ringi ja ajas käike. Ei jäänud muud üle kui laenasin naabrinaiselt kotikese tema peene toakassi poolt väärindatud kassiliivaga. Kaevasin seda ettevaatlikult käikudesse ja seni pole samasse kohta enam uusi käike tekkinud. Loodame, et see jääbki nii. Tulpidest on muidugi kahju, sai neid sorte tellitud siit ja sealt, selleks et näriline ikka mitmekesise buffeelaua eest leiaks.

Aga mis neist kaotustest ikka pikalt heietada, rõõmsad üllatused on rohkem kõlapinda väärt. Näiteks pisike sinililleleheke, mis paar aastat tagasi kõnniteeplaatide vahelt nina välja pistis. Sel aastal oli lisaks lehekestele juba ka kaks õit, sellist imekaunist taevassinist nagu lähedalasuval `Harvington Beauty-l'

Järgmine üllataja on topeltõieline talvine lumekupp, ma millegipärast arvasin, et ta pole eriline seemnest paljuneja. Tundub, et eksisin. Terve peenar tittesid täis. Paar varasematel aastatel külvatutest juba õitsevad ka, täiesti sordiehtsad.


Ühte üllatust näitas sõber oma aias, kas pole tore lumikelluke – täitsa isehakanud ja isemoodi, teist aastat juba sellise õiega. Kolme välise õielehe asemel neli ja mis tore valge "kannus" veel lisaks. Põnev!




laupäev, 6. aprill 2024

Esimesed 2024

Sel aastal tundus kevade algus teistsugune. Esimeste õite ilmumine võttis pikalt aega ja kui siis õitsemine lahti läks, siis paljudel liikidel korraga.  Kui tavaliselt on minu aia esimesteks õitsejateks lumekupud, siis sel aastal ootasid nad nii kaua mulla all, et hakkasin juba muretsema. Üks sortidest saigi talvega kõvasti pihta, suuremad õitsevad taimed on läinud, alles vaid isekülvi lasteaed.

Esimesteks õitsejateks aias olid 11. märtsil täidisõieline lumikelluke ja armeenia sügislill "Tivi"










Siis tuli tükk tühja maad kuni kuu lõpupoole 23. märtsil avasid õied märtsikellukesed ja lumikelluke `Wasp`


Heitlikud ilmad jätkusid: kui 25. märtsil sadas veel laia valget lund, siis 26. märtsi soe ilm vallandas tõelise õitsemise laine. Võrkiiristest alustas esimesena `Down to Earth`


Põõsa all ärkasid tõelised toredused: lumikellukesed 'Maximus' ja  'Beluga'. Ka täiesti harilik lumikelluke, kevadine valevlill, krookused 'Munavöödik' ja 'Prins Claus' ning amuuri adoonis alustasid õitsemist. 




















Lõpuks pistsid nina välja ka kadunud lumekupud.


Märtsi lõpuks valitses aias juba tore õitemeri märtsi- ja lumikellukestest, krookustest, võrkiiristest ja lumekuppudest. Kuni aprillinaljana saabunud lumi taas kõik kinni mattis. Õnneks on kevadlilled vastupidavad, pikutavad veidi poolminestanud olekus külili peenral kuni soodsamate olude saabudes edasi õitsevad. 


esmaspäev, 8. jaanuar 2024

Tomatipostitus 2023

 Internetiavarustes jäi silma, et usinamatel aednikel on juba 2024 hooajaks seemned tellitud, mul aga alles eelmisele hooajalegi joon alla tõmbamata. Võtan siis vähemalt tomatikasvatuse postitusega kokku.

Imelik tomatiaasta oli. Ma ei tea kas asi on minu maitsemeeltes aga mitmed eelmise aasta lemmiksordid, nagu näiteks White Beauty olid hoopis kehvema maitsega, lahjemad ja vesisemad kui mälupildi järgi. Pane või uudishimust kolmandat aastat uuesti, et milles asi. Õnneks on aga tomatite degustatsioonimenüü aasta-aastalt aina rikkalikum ja ka 2023. aasta valikust leidis iga pereliige oma lemmiku. 




Hindamine käis nii, et tõin igast sordist tuppa degusteerimiseks tomati ja iga pereliige andis oma hinnangu kümne palli skaalal. Ja nii see pingerida tekkiski. Toon ta siis blogis ka välja.

1. Corsaro - Kuigi ma katsun järjest rohkem valikusse lisada nn pärandsorte siis eelmise aasta suure lemmiku Costoluto Fiorentino mõjul sai ostetud veel üks Itaalia sort, kahjuks aga hübriid ehk F1. Tundub, et itaallased meie pere maitsemeeltele sobivad, igal juhul sai Corsaro punktideks 37/40 ja võitis meie pere parima tomatisordi tiitli 2023. Lisaks heale maitsele oli tal ka saagikus väga hea. Keskmiselt varajane, kõrge sort.


2. Triibik - meie pere üks lemmiksorte juba aastaid, mida igal aastal oma võetud seemnest taas külvan. Ilmselt võib tegu olla sordiga`Пасхальное Яицо`, seeme on kunagi saadud tuttavalt aiasõbralt. Omavõetud seemnest kasvatatud taimed pole väga elegantsed, pikad vibalikud aga jätkuvalt saagikad ja punktid 34/40 räägivad enda eest.


3. Tolstoi - samuti vana lemmik, mida juba aastaid kasvatatud. Tubli ja saagikas sort, maitsev kah. Keskmise varasusega, kõrge, haigusi pole täheldanud. 33/40

4. Gourmasun - 2023. esimest korda kasvatatud sort, mis kõigile väga meeldis, nii oma välimuse kui maitse poolest. ülejäänud taimi jagasin ka emale, kes ka väga seda sorti kiitis. Ilus kollase-oranžitriibuline lihatomat. 32/40










5. Atomic Fusion - minu aias uus sort, väga efektse välimusega väiksemad tomatid. USA, aretaja Brad Gates. 32/40

Järgnesid sordid: Malle, Delta Diver Green, Costoluto Fiorentino, Artisan Blush Tiger

Vähem said punkte sordid Berkeley Tie-Dye Heart, Duo, White Beauty ja Citrina. Viimane oli küll tohutult saagikas aga maitselt pigem selline mittemidagiütlev. 

Kui isiklikest maitse eelistustest rääkida, siis ise andsin maksimumpunktid sortidele Corsaro, Costoluto Fiorentino ja "Triibik". 


Tundub, et kirsstomatid Black Cherry ja küla pealt saadud seemnest ise teist aastat järjest külvatud  "Ragne lemmik" ununesid üldse hindamata aga pole hullu, need maitsevad niigi meile kõigile ja püsivad külvinimekirjas ka järgmisel hooajal.

Nüüd saab rahuliku südamega seemnepoes 2024. aasta tomatihooaja jaoks sorte valima hakata. On teil häid soovitusi?