Hostade põnev maailm

Loen selles postituses üles oma hostad, et oleks kusagil kergelt leitavas kohas kirjas, mis ja millal aeda toodud ja olemas. Kuidagi vaikselt on nad kohale hiilinud ja tegelikult meeldivad järjest enam ja enam. Minu aias tunduvad hostad olevat lollikindlamad kui näiteks helmikpöörised, kes sellel aastal on igavesed nirakad. Ja kuna siin on kuum ja kuiv, on meil ka tigusid suhteliselt vähe.

Esimene hosta, mille istutasin 2011. aastal, on saadud ämma käest nimetuna. Aga mis sellest, et nime pole, kasv on tal tugev aga mitte liiga kiire, värv ilus hallikas.

Samal aastal tõin juba ise Hansaplandist endale kaks hostat - `Touch of Glass` ja  `Paradise Island`

.

`Touch of Glass`

`Paradise Island`

Kaks aastat hiljem nakatusin kergelt minihostadesse, pean tunnistama, et sellest nakkusest pole ma siiani veel tervenenud. Maja ette peenraserva ilmusid hostad `Baby Bunting` ja `Cherish`.

`Baby Bunting`

 `Cherish`

Kuna õuel asetseva kuuri akna all ei kasvanud midagi peale vereurmarohu, otsustasin sinna paar suuremat hostat istutada. Et küll siis hiljem vaatab, mis ja kuidas aga vahepeal jõuavad hostad juba kasvada.  Välja valisin hostad `Katie Q` ja `Big Mama`.



Foto kuuriesisest 2013. aasta augustis.

Ja 2016. aasta juunis.

Lähemalt ka! `Katie Q`:

Ja `Big Mama`

Samast tellimusest jõudis maja ette põõsa alla ka `Lakeside Dragonfly`.  Futu aga tõi kingiks väiksemakasvulise hosta `Ginko Graig`, mis mulle hirmsasti meeldib. Nagu näha, olen teda ka usinalt jaganud, et rutem saaks. Fotol koos jasmiiniõite "lumega".

2014. aastal jõudis linnametsa mändide alt minuni üks kotike hostadega `Fragrant Bouqet` ja `Golden Tiara`. Kuna seda Tiarat oli tõesti palju, jagasin ta jupikesteks ja tekitasin peenras olevate astekivide äärde hostaheki.

`Golden Tiara`

 `Fragrant Bouqet`

Ilmselgelt olin ma aga juba hostausku pööranud sest 2014. aastal olen ma Elise Aiast tellinud endale hostad `Gemini Moon`, `Peppermint Ice`, minisuuruses `Teeny Weeny Bikini`  ja Rahmeldaja aias imetlust väärinud `Liberty`. Kahjuks ei ole Liberty siiani endaväärilist kohta leidnud aga see viga on ehk peagi paranemas.

`Liberty`

`Gemini Moon` on lihtsalt võrratu! Pildil ehib end küll võõraste sulgedega ja hosta õieks on ennast sättinud hoopis kerakellukas `Caroline`.

`Teeny-weeny Bikini`

`Peppermint Ice`

Ja eelmisel, 2015. aastal jõudsid minuni hostahuviliste ühistellimuse kaudu hostad `Blue Baron` ja `Curly Fries`.

`Blue Baron`

`Curly Fries`

Ahto Ruudu aiast rändasid ostukorvi  `Devon Green`, `Snowflakes` ja `Lemon Delight`.

`Lemon Delight`

`Devon Green`

`Snowflakes" 

Ja jällegi ei saa me üle ega ümber aalujate rohevahetusest. Toreda aiareisi käigus Ida-Virumaale, kaevas Kristel mulle oma aiast välja kauaigatsetud hostad `Praying Hands` ja kääbushosta hosta minor. Ning Milda jagas minuga hostasid `Stiletto` ja `Rock Island Line`. Olen neile hirmus tänulik!

`Praying Hands`

Hosta minor

`Stiletto`

`Rock Island Line`

Ja nüüd tekkis mul kange kiusatus viimasedki helmikpöörised aias hostadega asendada. Siiani on hostad ennast küll vaid heast küljest näidanud.

Postitus iseeendale - nõudmiseni

Käisin täna koolitusel, kus keskenduti haruldasemate liikide tutvustamisele looduses. Kuigi koolituse pealkirjas oli ambitsioonikalt lubatud näidata nii soontaimi, samblaid kui samblikke, keerles jutt Läänemaale omaselt põhiliselt orhideede ümber.

Päeva lõpuks oli pea juba päris sassis, eriti kuna suur osa orhideesid on väga varieeruva välimusega, kõrvuti kasvavad samast liigist taimed võivad välja näha täiesti erinevad ja eri liigid võivad anda omavahel ka hübriide. Seetõttu laon oma taimepildid ka siia üles, et vähegi peas selgust luua.

Harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) on üks tavalisemaid Eesti orhideesid kuid siiski looduskaitse all.  Õied on tal roosad ja ilma mustrita, õie kannus on pikk ja niitjas. Hariliku käoraamatu õied on nõrga nelgilõhnaga ja peibutavad ligi nii päeva- kui ööliblikaid. Lehed on kitsad ja teravatipulised.

Rohekas käokeel (Platanthera chlorantha) on sarnane kahelehise käokeele ehk rahvapäraselt ööviiuliga aga ei lõhna.

Kui kahelehise käokeele õies on tolmupakid - polliiniumid asetunud kõrvuti ja paralleelselt, siis roheka käokeele õies on nad teineteisest eemal ja alt laiali hoiduvad. Sõltuvalt õie ehitusest on ka nende liikide õisi tolmeldavad liblikaliigid erinevad. Roheka käokeele õisi tolmeldavad jässaka kerega öölased ja polliiniumid kleepuvad nektarit imeva liblika silmadele.

Mulle hirmsasti meeldis koolitusel orhideesid tutvustanud bioloogi ütlus, et roheka käokeele õied on punnis nagu väikese lapse põsed. Allpool olevat pilti vaadates tundub, et enam tabavamat kirjeldust ei saagi olla. Rohekas käokeel on lubjalembene taim ja kasvab peamiselt loopealsetel ja loometsades.

Sõrmkäpad olid mul õhtuks segamini kui puder ja kapsad. Igal juhul on selle pildi juures märkmikus kirjas, et vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii). Vööthuul sõrmkäpa õiel on õie huul sügavalt kolmeks osaks jaotunud ja huule keskmine hõlm on äärmistest pikem. Putukate seisukohast on vööthuul-sõrmkäpp üks igavene petis sest nektarit tema kaunid ja meelitavad õied ei sisalda.

Üksainuke eksemplar õnnestus leida Puhtu sõrmkäppa ( Dactylorhiza vironii) See on tõeline haruldus, mida kasvab vaid ühes kohas Lääne-Eestis.

Aga tegelikult ei näinud me ju ainult orhideesid vaid kõiksugu haruldusi. Nagu näiteks teise kategooria kaitsealune taim - liht-randpung (Samolus valerandi), mille ainukest leiukohta Eestimaa mandriosas me külastasime.

Veidi võttis see tähelepandamatu rohelise itte järele roostikku sumpamine sisimas muigama. Puhtast äratundmisrõõmust. Pole need bioloogid aednikest nii erinevad midagi. Õhkavad rahulolust mingi rohelise lible kohal, millest normaalsed inimesed väljagi ei teeks.

Lood-angervars (Vincetoxicum hirundinaria) on III kategooria kaitsealune liik, mis kasvab Saaremaal, Muhumaal, Kihnus ja Puhtus. Lood-angervars on mürgine taim ja selle juurt on kasutatud marutõve vastu.

Päris ilus korvõieliste hulka kuuluv taim on III kategooria kaitsealune liik, värvi-paskhein (Serratula tinctoria). Kasvab niisketel niitudel ja puisniitudel nii Lääne-Eestis kui Tartu ümbruses.

Täiesti iluaaeda sobilik oleks ka taim nimega haisev jooksjarohi (Ononis arvensis). Aga - ärge parem nuusutage! Haisev jooksjarohi levib Eestis paiguti, rohkem põhja- ja lääneosas ning läänesaartel. Kasvab niitudel, teeservadel ja jäätmaal. Rahvameditsiinis kasutati taime juurt hemorroidide, podagra, neeru- ja põiepõletiku raviks.

Eestis tavaline taim aga äraõitsenult kupardega ehitult väga dekoratiivne - soo-kuuskjalg (Pedicularis palustris). Soo-kuuskjalg on poolparasiit ja vajab korralikuks kasvamiseks teiste taimede abi. Imijuurte abil kinnitub ta peamiselt tarnade juurtele ja ammutab neist juba valmis toitaineid.

Soo-kuuskjalga on varem laialt kasutatud mitmesuguste haiguste vastu. Peamiselt leiti temast abi nahahädade korral. Näiteks oli kuuskjala keedis omal kohal haavade ravimisel ja raskesti paranevatest kärnadest vabanemisel. Kuid samas aitas ta sügelislestade ja täide vastu. 

Niidu-aspargernes (Tetragonolobus maritimus) on III kategooria kaitsealune liik, mis kasvab ranna- ja puisniitudel.

Ja lõppu üks sõnajalg ka  - pruun raunjalg (Asplenium trichomanes) on II kategooria kaitsealune sõnajalg, mis armastab lubjast pinnast ning kasvab kiviaedadel ning paepragudes. Sarnaneb rohe-raunjalaga (Asplenium viride), viimasel on aga peaaegu üleni roheline leheroots (vaid alaosas pisut pruunikas).

Kokkuvõttes oli väga vahva ja hästi korraldatud koolituspäev. Ajas isu peale teinekordki taimemäärajaga Läänemaa looduses mõni jalutuskäik teha.

Juuni algus! ...ei oota, hoopis keskpaik juba

Olen igal hommikul mõelnud, et peaks ikka oma aiast ka ühe postituse tegema. Kujutan juba ette kuidas ma järgmisel aastal blogist aia kohta midagi üle vaadata tahan ja imestan, et miks küll nii vähe postitusi?

Viimasel ajal olen aiatöödelt tuppa jõudnud kella üheteistkümne paiku õhtul ja iluaiaga tegelemiseni ma pole veel jõudnudki. Korrastasin aiamaad ja kasvuhoonet, riisusin muruhaket ja asjatasin veel saja pisiasja kallal.

Põnnid kügelesid kõrval ja "aitasid". Andsin neile ikka peoga erinevaid asju ka maitsta, mis parasjagu rohides pihku sattus - hapuoblikaid, maasikaid, tilli ja siis viimasena ka naljapärast maltsa. Sellist ilusat ja rasvast eestimaist spinatit (panin hiljem natuke salati hulka ka). Linda maitses ja ütles diplomaatiliselt: "Mmm. See maitseb väga.... kasulikult!"

 Täna ärkasin aga korraliku närvivaluga seljas ja nüüd ei saa mõnda aega midagi aias teha. Positiivselt mõeldes - vähemalt jõuan nüüd blogida. 

On pojengide aeg. Neli põõsast on aias vanu pojenge, mis kasvasid siin juba enne kui meie tulime, kaks varajast vanaaegset punast, üks heledam ja üks tumedam roosa. 

Ise olen juurde ostnud kolm pojengijuurikat Sulev Savisaarelt. 2012. aastal tellitud `Illini Warrior`ajab igal aastal küll mõned lehed maapinnale aga õisi ma näinud ei ole. Midagi talle igal juhul ei meeldi.

2013. aastal tellitud `West Elkton`läks välja eelmise aasta suure juulikuise põuaga. Samal aastal aeda jõudnud Paeonia lactiflora ‘Jan van Leeuwen’ näitas aga sel aastal esimesi õisi. Pildistama jõudsin alles õhtul kui õis juba pooleldi suletud.

Ka merikannid on täies õielilus. Pildi üleval paremal servas paistab Islandilt kaasa toodud seemnetest kasvatatud heleda õiega merikann. Ümber tema kasvavad seemikud on aga ilmselgelt midagi kaasa saanud ka lähedal kasvavalt merikannilt `Düsseldorfer stolz` sest nende õievärv on tumedam roosa kui emataimel. Merikannipilte võib mu blogis näha igal aastal, mõni taim lihtsalt on eriti südamelähedane.

Merikanne on aias veel aga kuna pilte hetkel pole ja väljas ladistab üle tüki aja korralikku vihma, siis nendest mõni teine kord.

Alpi astrid sobivad minu arvates kuiva ja kehva pinnasega aeda suurepäraselt. Ja nad on ilusad, eriti kui juba paras puhmas tekkimas.

Aster alpinus `Albus`

`Beauty Rose`

`Sabine` 

Api astri põhiliik sai küll talvel veidi kannatada aga pilt siiski temast ka. Kristiinest rändas koju ka potike alpi astriga `Dark Beauty`, kellest hetkel pilti veel pole.

Klõpsu olen ringkäigul teinud ka ühest suurest laiutajast, kes aga oma lakkamatu õitsemise eest kõik andeks saab - keramadar `Purpurglut`(Phuopsis stylosa­).

Orhideesid võiks veel olla. just põuda taluvaid ja eelistatult kodumaiseid. Kuna nende loodusest toomine ei tule minu puhul kõne allagi siis tuleb oodata kui mõni aiaäri neid pakkuma peaks. Rahmeldajalt saadud seemikust on nüüdseks kasvanud selline kaunitar. Balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica).

Enne Lätti sõitu viisime Linda vanaema juurde. Õhtul jalutades leidsin külatee äärest rohust nii mõndagi huvitavat. Halli käppa kasvas tee ääres kümnete kaupa.

Orchis militaris 

 Aga suure käopõlle märkamiseks pidi veidi rohkem silma harjutama.

Listera ovata 

 "Emme mis Sa leidsid?"

Kivilas on aga vandaalid laamendamas käinud, mitmed mägisibulad on puruks taotud, õnneks tavalisemad nimetud aga ka ühe peenemat sorti sibuliku pidin kiiresti potti toibuma istutama. Algul kahtlustasin vareseid aga paar päeva hiljem nägin ise kuidas üks harakas kivilasse lendas ja uudishimuliku pilguga endale tegevust otsima hakkas. Laenasin Lindalt tuuleveskit, see kriuksub ka koleda häälega ringi käies ehk aitab uudishimulikke tõrjuda. Eriti kui meeles on aeg-ajalt ta asukohta vahetada.