Teisipäev, 22. veebruar 2011

Reisiärevus sai uue mõõtme

Seljakott pakitud, lilled evakueeritud, võtmed heale majahaldjale üle antud ja nüüd selline uudis


Christchurchi oli planeeritud meie esimene öö Uus-Meremaal, samuti ootas meid seal rendiauto. Kas see on väga halb kui tõdemuseni, et Eestis on ikka kõige parem olla, jõutakse juba enne reisi? Kaastunne kõigile Kiwidele.

Jäätee sidruniga

Tüüpiliste hiiumaa-huvilistena käime meiegi hiidlastel külas vähemalt kaks korda aastas - suvisel kohvikute päeval ja talvel esimesel nädalavahetusel, kui avatakse jäätee.



Ebatüüpiliselt oleme me aga teist aastat järjest testsõiduks valinud pühapäeva. Sel kombel on võimalik ummikutest pääseda.   Hiiumaale jõudes oli näha kilomeetrite pikkust järjekorda jääteele soovijatest. Meie saabusime saarele kella viie paiku, seega pool tundi enne jäätee sulgemist. Pilt oli selline:



Ja nii kilomeetreid ja kilomeetreid. Tänasime õnne, et sõidame teisele poole.

Kaasavõetud kingitused sõbrale, kes sel aastal sünnipäeva ei pea. Aga jääteed võib ju ometi tähistada ;) Seega sai ka kaart teemal - Jäätee sidruniga. Pildistanud andekas fotograaf  Tuuli.  Karbikesse sai meisterdatud kalanduse teemaline ehtekomplekt.



Hiiumaal sai ehtekollektsioon endale ka nime - Silgunaba. Tegemist on erialaterminiga, eks otsige mõni tuttav kalur, kes selle lahti seletab. Meile seletati nii: Noh, silgunaba on....silgunaba! (Tegelikult saime lõpuks ikka tõlgi vahendusel aru ka)


Reede, 18. veebruar 2011

Vildipallid

Said kunagi valmis tehtud ja seemnehelmestega kaunistatud. Siis jäid heade ideede puuduses ootele. Korra tegin nad juba punaste pärlitega kaelakeeks aga siis tundus tulemus liiga silmatorkav ja sätendav ning harutasin tehtud töö algosadeks tagasi. Seejärel leidsid osad pallikesed endale koha jõuluehetes. Nüüd siis sain ka ülejäänud ära kasutatud, kaua nad ikka sahtlipõhjas seisavad.

Teisipäev, 15. veebruar 2011

Sõbrapäeva näputööd

Sõbrapäeval tulid sõbrad kokku ja maalisid kalosse. Kevad ju tulemas. Pildil maalitud kalossid koos kasutatud abivahenditega - mõtteid sai ammutatud nii raamatust Eesti tikand kui Austraaliast toodud bumerangidelt. Milline kooslus!


Ja siin minu maalitud kalossid päevavalges ja lähemalt. Eelmisel aastal sai maalitud Muhu tikandiga kodukalossid, mis on vahepeal usinalt aiamaal ringi tatsanud. Seekord lisandusid siis pidukalossid.

Pühapäev, 13. veebruar 2011

õhtused tegemised

Tegin veel ühe talvise puu. Ja lubasin endale, et nüüd aitab!


Puud tehes tuli pähe veel üks mõte:
































Põhiviga, mille pärast ennast tihti kirun on see, et ma ei viitsi kunagi mingeid plaane ega kavandeid joonistada. Kui mõte tuleb, hakkan lihtsalt otsast proovima. Seetõttu on ka liblikas selline käkerdis. Aga ega ma ju ei õpi!

Laupäev, 12. veebruar 2011

Selline ma siis olengi - nagu välja tuleb

Kirss.Net - Elu magusaimast küljest

Sangviinilise temperamendiga inimene on elav ja aktiivne, eriti kui tal on palju huvitavat tegevust; kui tal seda ei ole, muutub ta igavaks ja loiuks. Sangviinikule on iseloomulik kiire kohanemine muutuvate elutingimustega, ta leiab kiiresti kontakti ümbritsevatega, ei tunne kohmetust võõraste inimestega suhtlemisel, on mõnevõrra kärsitu, vajab uusi muljeid, mis tema aktiivsuse vallandaksid. Kollektiivis on sangviinik lõbus, elurõõmus, asub meeleldi, innuga uue ürituse kallale, on üldse tarmukas. Ent niisama ruttu kui ta süttis, võib ta ka jahtuda, kui üritus lakkab teda huvitamast, nõuab nokitsemist pisiasjade kallal ja kannatust. Talle on meeltmööda vaidlused ja võistlused, igasugune oma jõudude mõõtmise teistega. Liigutused on kiired, kõneleb kiiresti ja lülitub ruttu uude töösse. Tundmused, huvid ja püüdlused vahelduvad kiiresti. Reageerib rohkem antud hetke välisärritusele kui mõtiskleb minevikust ja tulevikust.


Huvitav, ma vihkan igasugust vaidlemist ja võistlemist, siit aga tuleb midagi muud välja. Ju ma ikka mingi segu olen mõne teise isiksusetüübiga. Aga suurem osa läks ikka täppi! Eriti see asjade lõpetamise kohta käiv jutt. Miks mul muidu jätkuvalt kahe aasta tagusest kudumistuhinast üks pooleli sokk tegemist ootab.

Pühapäev, 6. veebruar 2011

Metsa-aasta teemal

Kõik vabad hetked kaovad viimasel ajal reisimarsruudi paikapanemiseks või selleks, et tööasjad enne minekut joonde ajada. Meisterdamiseks kodus enam üldse aega ei leia. Kroonilist meisterdamissõltlast hakkavad sel puhul võõrutusnähud kummitama. Nädalavahetusel vanemate juurde sõites võtsin ettenägelikult oma käsitöökohvrikese kaasa ja kodust eemal õnnestuski süümevabalt pärleid ritta seada.

Sellest hoolimata said ehted tahtmatult tööst inspireeritud. 2011. aasta on rahvusvaheline Metsa-aasta.

Metsa-aasta logoga ehteid:


Kui ma pildistamiseks valgust otsides verandale jõudsin, joonistas ülemeelik päike Metsa-aasta ehte kõrvale põdra. Tugrik sellele, kes põdra üles leiab.


   

 

Teine ehe sai juba ilmselgelt Uus-Meremaa mõjutustega

Idee sain Ehtemeistrilt

Reede, 4. veebruar 2011

Külla.....koju

Ja ikka aianurgas ootab ema
Kaeb väravat, kas lõpuks tuleb tema
On koogid ahjus, räimevorm on laual
ja marjavein, sest pole näinud kaua
Kõik ämbrid-rehad peidab kuuri taha,
et lapsega ei juhtuks miskit paha
Ta peseb kriimud, musi pistab palge
ja lahkudes ta kaasa poetab palve
 "Eks tule, kui jälle aega saad'.

(Beep Shop Boys "Ema süda")

 Kuna mul on kaasaegne ema, kellel pole ilmselt enda soovidest olenemata aega aianurgas räimevormiga oodata, siis tulevad marjavein ja isetehtud kommid minuga kaasa :)