Veebruar on just paras kuu, et olemasolevad seemnevarud läbi vaadata ja uusi valides netipoes mõõdutundetult liiale minna. Külvamiseks on veel vara, kuna mul taimehakatistele piisavalt valgust pakkuda pole, siis olen esimesed suvelillede külvid teinud naistepäeva paiku või lausa märtsi keskel, see on just paras aeg, et taimed aknast tuleva vähese valguse ja ainsa kasutuses oleva taimelambi abil liiga välja ei jõuaks venida.
Kõige rohkem katsetamist on igal aastal tomatitega, leidub ju igasuguseid uusi sorte, mida tahaks proovida. Kokkuvõttes tähendab see seda, et poolikuid pakikesi tomatiseemnetega on ohtralt, ikka on aga vaja ka uusi juurde tellida.
Igal aastal olen kasvatanud Mallet, Tolstoid ja Black Cherryt, need sordid on meie pere lemmikud. Nagu ka üks nimetu oranžitriibuline vene sort, mille seemneid tuttavalt sain, see on samuti väga maitsev. Pilti meie peres Triibikuks kutsutavast sordist kahjuks pole, õnneks pole ta vist F1, igal juhul on ise võetud seemnest tulnud järglased kõik ühtviisi head.
Kollastest tomatitest maitseb mulle Golden Sunrise, seda olen mitmel aastal kasvatanud, Cream Sausage on maitse poolest keskpärane aga see-eest kannab palju ja tundub väga vastupidav, viljad on tugeva koorega, panin eelmisel suvel paar taime ka õue kasvama ja õnnestus hästi.
Ka sõpradelt sain eelmisel aastal tomatiseemneid, mida katsetada, üks neist kandis lahke seemnejagaja sõnul nime Jefferson, maitse oli päris hea, kuigi lihatomatid pole kunagi minu lemmikute hulka kuulunud. Eelmisel aastal proovisin ka Hiiumaa Rohelist aga kuigi põnev pärandsort, siis minu maitse jaoks liiga magus. Ühel õigel tomatil peab ikka parasjagu haput maiku ka olema.
Sel aastal proovin uute sortidena neid:
Lõppkokkuvõttes läheb iga sorti ju kasvuhoonesse 1-2 taime. Mul on küll suur kasvuhoone aga reaalsus on tavaliselt ikka see, et ettekasvatatud tomatitaimi saab nii palju, et jagub igal aastal ka sõpradele-naabritele jagamiseks.
