Pühapäev, 4. oktoober 2020

Ja ongi sügis...

 Mis ma oskan öelda, suvi läks ja laulis. On juba selline aasta, et hea kui hädapärased tööd tehtud saab, aiamaa on rohus, maasikad panevad hullu, kasvuhoones on võõrkakrad sama kõrged kui tomatitaimed aga las nad olla. On selline etapp elus, veidi hullumeelne ja pingutustnõudev aga see-eest oi, kui huvitav ja ergastav. Niikaua kui eriti väärtuslikud hellikud umbrohu kätte päris ära ei mädane, pole hullu midagi.

Aga sügis on sel aastal ilus. Suur tänu sõpradele, kes mind hiliste õitsejatega varustanud on, selleaastane oktoober on kohe eriti rikkalik.













Sügiskrookuste õied annavad märku, et olgu väljas nii soe ja mõnus kui tahes, külmad pole kaugel. 


Mida aeg edasi, seda rohkem mulle peiulilled meeldivad. Tavaliselt jätavad siinsed teod ja nälkjad nad suhteliselt rahule aga üks eriti uhke sort näriti sel aastal suhteliselt pitsiliseks. Ju siis maitses paremini kui teised.




Kaunist sügise jätku!