Neljapäev, 7. oktoober 2021

Kaunis sügis

 Täpselt nagu kevadel on oluline kõik rohelised idud ja esimesed õied üles pildistada, kutsub ennast jäädvustama ka kuldne sügis. Värvirikas ja päikseline sügis on kevadise värskuse kõrval üks mu lemmikaegu. Ja oligi viimane aeg fotoklõpsud ära teha sest tänaseks on tugev tuul juba poole selle ilust minema puhunud.




Õisi leidub veel küllaga. Eriti tubli on Tiilt saadud madal aster, õitseb juba üle kuu aja ühtviisi kaunilt, nime olen kahjuks unustanud küsida.


Ka krüsanteemid on juba kaua silma rõõmustanud, punased ja valged alles alustavad





















Sügiskrookused on küll õrnad ja kipuvad igal ettekäändel murduma aga moodustavad kauneid värvilaike, sel aastal leidsin ühe õie keset muruplatsi.



Hostade lehed võtavad aina kaunemaid toone ja kukeharjad õitsevad kaunilt


Mõni aga arvab, et ikka veel on suvi



Oleks vaid kauem neid ilusaid sooje sügisilmu, pori ja kaamost mahub ühte aastasse niigi palju.















Neljapäev, 30. september 2021

Tehtud!


 Nüüdseks on tempolt hullumeelne kevad ja suvi jäänud seljataha. Oli isegi veidi hea, et koroona tõttu lükkusid viimased kooli kaugõppesessioonid suvesse ja lõpueksam sügisesse. Kuna kevadel oli töö juures eriliselt kiire periood, oleksin muidu ilmselt päris hätta jäänud. Nüüd aga jäid muude asjade kõrvalt vaid keraamika, aed ja see blogi unarusse. Ju jõuab!

Kooli lõpetamisest on isegi veidi kahju, igakuised õppesessioonid Luual kujunesid harjumuspäraseks elu osaks ja kursusekaaslastest on saanud head sõbrad. Koos sai taimi määratud, Paali kasvukohatüüpide klassifikatsiooni käes vaeveldud, loomade jälgi uuritud, rabamatkal arbuusi tassitud, lõkkel toki otsas muna küpsetatud ja oh-kui põneval-koolitusel üksteise peal esmaabi andmist harjutatud.


Ka lõpueksam oli paras väljakutse. Kui taimi-seeni-putukaid on nii tööelus kui koolitundides varemgi õpitud siis eksamikomisjonile tehtava matka teemaks loosirattast tõmmatud "Oh neid närilisi!" muutis esialgu päris nõutuks. Aga mugavustsoonist väljatulek teeb tihtilugu vaid head ning hiirlaste ja hamsterlaste elu on peale eksamit tükk maad selgem.


Aed on sel aastal pidanud omapead hakkama saama. Kui jõuan, teen sügisel veel veidi rohimistööd, kui mitte, loodan sellele, et lumi peagi kõik mu tegemata tööd kinni katab. Uuel aia-aastal uue hooga.

Mõne selge päeva ja külma ööga on sügisvärvid kohale jõudnud ja krookused õied avanud. Sügis on ilus!


P.S Kuna küsimusi tekitas toki otsas muna küpsetamine siis muudan postitust ja lisan pildi :)


Kui kõik algusest ära rääkida, nii nagu oli, ei ole tegu niivõrd adekvaatse söögivalmistamismeetodiga (kui tegu pole just ellujäämiskoolitusega, leiab matkaja tavaliselt ikka normaalsema meetodi muna tarbimiseks) kui matkajuhtide meelelahutusega.  Eks meiegi ta suurest uudishimust ette võtsime, et mida ja kas ja kuidas. Valmistamise õpetus: tuleb ettevaatlikult toorele munale mõlemasse otsa augud teha, peenike tokk läbi pista ja lõkke kohal ühtlaselt küpsetada. Kes osavam, sellel õnnestub, kes vähem osav, selle muna kukub tuha sisse või plahvatab. Lõbu ja põnevust kui palju! Meil õnnestus suuremal osal proovijatest ikka muna pärast ära süüa.






Reede, 21. mai 2021

Kevadised üllatused

 Tasapisi hakkavad õisi avama kõrvikpriimulad (Primula auricula) ja pehmekarvane priimula (Primula × pubescens). Looduslikult kasvavad kõrvikpriimulad Alpides ja ka Tatrates, armastavad valgust aga mitte otsest päikesepaistet. Minu aias kipub nende jaoks olema natuke liiga kuum ja kuiv aga päris ilma kõrvikuteta ka ei saa, kohe kuidagi ei saa. Pehmekarvane priimula on karvase priimula ja kõrvikpriimula hübriid.

Kõige kauem on aias kasvanud ema käest saadud nimetu kõrvik.


Mõned aastad tagasi tellisin talle seltsiks pehmekarvase priimula sordi `Exhibition Yellow`. See on kasvult tõeline hiiglane ja vars hakkab vaikselt juba peenemat puutüve meenutama. 



Kõige varajasem on kõrvikpriimula sort `Eden Fanfare`. Ta on minu meelest täiesti võrratu - kõrvikutest kõige varajasem rikkalik õitseja, nüüdseks on tema juba lõpetanud.


Paar uut sorti tellisin ka eelmisel aastal. Kõik veel ei õitse aga näiteks `Sirius` on ka väga kena.


Küll on hea, kui sul on üks kamp sõpru, kes on samasugused aiahullud kui sa ise. Eelmisel aastal tundus mulle, et paari uut sorti kõrvikpriimulaid oleks hädasti aeda juurde vaja. Kohe väga hädasti. Sai siis sõpradele see soov kõva häälega välja hõigatud ja lahkelt leidis mitu kõrvikpriimula pojakest tee aeda. Nüüd on põnevust kui palju kui uued taimed tasapisi õisi avavad. Kui keegi oma lahke annetuse juurde ka nime oskab lisada siis olen väga tänulik, praegu nimetud.

Tema tuli minu mäletamist mööda Taga talust

Ja see vist Futu käest? No küll on ilusad!


Sarnane ema käest saadud priimulale aga õiesüdamik kollasema tooniga 


See on ka kollase südamikuga aga õis on punase tooniga


Ja neid on veel...



Aitäh teile, kallid sõbrad!




Neljapäev, 13. mai 2021

Karukellapostitus

 Karukelladega on sel aastal aias hästi, toimunud on massiliselt isekülvi, nii et pisikesi karvaseid taimelapsi piilub kõikvõimalikest ja -võimatutest kohtadest vundamendiservas ja peenra äärekivide vahel.

 Kõige varajasem karukell on slaavi karukell (Pulsatilla slavica), mis sel aastal avas õied 11. aprillil. Eestikeelsete taimenimede andmebaasis on ta eraldi liik aga teda müüakse ka halleri karukella slaavi alamliigi nime all. Looduslikult kasvab Karpaatide lääneosas.


Teine õitseja oli üks suure karukella vorm (Pulsatilla grandis forma moravica). Looduslikult kasvab Tšehhimaal, täpsemalt ajaloolisel Böömimaal. Õied avas 14. aprillil


Suur karukell (Pulsatilla grandis) alustas 20. aprillil. Looduslikult kasvab näiteks Ungaris, Austrias, Tšehhis ja Sloveenias



20. aprillil avas õied ka esimene harilik karukell. Neid on aias päris mitu. Selle seemiku ema peaks olema Pinwheel Dark Red


Eriti viljakas hariliku karukella seemik on heleroosade õitega


Harilik karukell ´Alba`


No ja mida aeg edasi, seda rohkem...


seemik siin...


...ja teine seal


29. aprillil alustas armeenia karukell (Pulsatilla armena).  


Samal päikeselisel päeval ka pärsia karukell.


2. mail avas õied kaunis uustulnuk. Sain paar aastat tagasi ühest imelisest alpiaiast karukella seemneid ja kasvatasin taimetittesid suure hoolega. Eri allikate andmetel pulsatilla patens ssp multifida või lihtsalt Pulsatilla multifida. Looduslikult kasvab nii Põhja-Ameerikas kui Aasias.


12. mail hakkas õitsema eestikeelse nimeta Pulsatilla flavescens


Ja 13. mail kahtlane karukell



ja ongi lõpuks kõik karukellad õied avanud. Samal ajal kui kahtlane karukell alles alustab, valmivad slaavi karukellal juba seemned - õieilu tervelt kuuks ajaks!










Neljapäev, 29. aprill 2021

Veel mõned sinililled

 Sordisinililli on aias märksa vähem ja ega nad väga õnnelikud siin kõrbes pole. Kaks tükki ongi talvega saba andnud ja topeltõieline roosa otsustas sel aastal üldse mitte õitseda - hakkas kohe lehti kasvatama.

Kõige varajasem on igal aastal keskmise sinilille sort 'Harvington Beauty' 

Hariliku sinilille sort 'Baby Rosa' on  imetilluke.

Siit on näha kui väike ta tegelikult on


Transilvaania sinilill 'Lilacina' 


Ja veel üks transilvaanlane 'Multipetala Blau' . On küll põhjapoolses kohas aga tundub ka muidu hiline õitseja olevat. Praegu alles alustab ja õiepungi on tulemas rohkelt.


Ja ongi kõik, suurem osa sinililli on puha sorditud ja sipelgkülvi teel aeda levinud. Vaikselt hakkavad sinililled lõpetama andes teatepulga üle karukelladele, hüatsintidele, kobarhüatsintidele, priimulatele, tulpidele ja kivilakribudele


Pühapäev, 18. aprill 2021

Sinililled 2021

 Olen juba paar aastat käinud kevadel sinilillejahil. Jalutan mõnes kodulähedases metsatukas ja vaatan hoolega sinililli, nii võib leida väga lahedaid erinevate õielehtede arvu ja kujuga taimi. Näiteks meeldib mulle väga see ümarate õielehtedega sinilill:


Mõnel jälle on vastupidi, väga pikad ja peened õielehed


Mõnel on õielehti rohkem  kui teistel


Ja mõnel kohe palju palju rohkem

Sinilillede värv on kahjuks selline mida, fotokas kinni ei püüa ja inimesedki ei saa omavahel hästi kokkuleppele. On see nüüd siis roosa või lilla või lausa punane?


See on kohe kindlasti roosa, õrn vanaroosa toon






























See on samal ajal nii valge kui veidike roosa






















Ja see on täiesti valge


Kui muidu ma sipelgatest aias väga lugu ei pea, siis kõiksugu toonides sinililli külvavad nad küll usinalt, igal kevadel on uusi avastusi. 

Eks aias on ka mõned poest ostetud sordinimega sinililled aga las seekord olla postitus ainult krantsidest - need on vahel põnevamadki.