reede, 22. märts 2019

Esimesed õitsejad vol. 2 ehk postitus statistika huvides

Kuna olen viimased paar aastat esimesi õitsejaid järjekorda ladunud, jätkan tradistiooni. Hiljem on tore vaadata, millal mingi taim just õitsema hakkas ja kui vara kevad saabus.

Kolmas koht armeenia sügislill `Tivi` 15. märts










Kui nüüd just mitte arvestada "umbrohtu". Olen jätkuvalt seisukohal, et umbrohi on väga subjektiivne mõiste sõltuvalt sellest, kus mingi tegelane parasjagu kasvama on hakanud. Näiteks antud kasvukohas ei ole lume alt välja sulanud kannike umbrohi, samas võib ta selleks paari kuu jooksul muutuda, kui ma nii otsustama peaksin.


Aga kui isehakanud lume all õitsejad välja arvata, leidsin 18. märtsil aiast päris mitu õitsejat, märtsikellukesed näiteks:


harilik lumikelluke `Blewbury Tart`18. märts










Ka esimene harilik lumikelluke `Wasp` piilus lume alt






Mängisin ettevaatlikult veidi arheoloogi ja ennäe... kuigi on teada, et nad nii teevad, on see lume all õitsemine igal kevadel jätkuvalt hämmastav.


Ka aed-kumekupp `Guinea Gold` oli täiesti olemas



22. märts avasid õied lumeroosid



dalmaatsia krookus  `Claret`


ja harilik lumikelluke


Väga palju sõltub ikka sellest, kuhu aedniku käsi sibulaid tippinud on, päikselisematele kohtadele sattunud sibullilled ärkavad tunduvalt varem kui need, mis veidi varju jäänud. Aga õitsejaid aias juba on, esimene uimane porikärbes armeenia sügislillel toimetamas - tundub, et aed on ärganud.


esmaspäev, 11. märts 2019

Täna ta siis tuli ehk esimesed 2019

Kui päris aus olla, siis olid tegelikult esimeste topeltõieliste lumikellukeste õied sel aastal lahti juba 28. veebruaril. Pikka pidu neile siiski ei antud sest peagi mattus aed taas paksu lumeteki alla.


Aga täna polnud aias jalutades küll mingit kahtlust, tihased karjusid, jääpurikad tilkusid ja lumevabadelt laikudelt piilusid kevadiste sibullillede uudishimulikud ninad.














Esimese õitseja tiitli saavad aga üheaegselt nii täidisõieline lumikelluke


Kui talvine lumekupp `Schwefelglanz`


 Valmistujaid on teisigi, esimene vapper märtsikelluke:





Lumeroosidel on õienupud:




Esimene kasuaia saak on samuti korjatud - abikaasa käis kasvuhoonet inspekteerimas ning saabus võidukalt sületäie lehtkapsaga. Lehtkapsas on tänuväärt taim, tema juba pakast ei karda, kasvatas salaja kasvuhoones talv otsa lehti suuremaks ja erinevalt suvisest saagist ei pidanud seekord lehtede ärakorjamisel kapsaussidega maadlema. Pistsin saagi ahju ja küpsetasin maitsvateks krõpsudeks, neid armastavad meie peres kõik. Restoranides on lehtkapsas viimasel ajal moodi läinud, ainult, et seal nimetatakse teda ingliskeelse laensõnaga kale-kapsaks, mis ajab minusuguse vanainimese alati omaette porisema - mis kale-krõpsud, see ju lehtkapsas.

Kuna suur töö, mis mind terveks talveks inimkonnast lahutas, hakkab valmis saama, on nüüd juba aega isegi keraamikat teha. Ja ehk edapsidi ka blogisse kirjutada.