Mõne asja pildistamisega lihtsalt on nii, et proovid nii ja proovid naa aga lõpuks ei jää ikka muud üle kui kõhuli visata. Kevadel on selliseid pikutama kutsuvaid leide eriti rohkelt.
Nagu näiteks kollane mägikann (
Vitaliana
primuliflora). Õitseb teine kruusapeenras juba kaks nädalat ja särab nagu väike päike.
Punane nõmmkann (
Androsace
carnea) on samasugune pisike armas mütakas.
Mildalt saadud õrna ülase (
Anemone blanda) pildistamiseks pidi samuti sügavale kummarduma. Ülastega on mul kummaline suhe - lapsepõlves nad mulle eriti ei meeldinud. Nimelt on minu sünnipäev just ülaste õitsemise ajal ja nii kingiti mulle alati sünnipäevaks peotäite kaupa ülaseid. Kellel siis vanasti lillepoodi asja oli - sünnipäevalilled korjati kõik ise.
Mina aga kadestasin neid tuttavaid kelle elukoha juures sinililled kasvasid ja veel enam pinginaabrit, kelle sünnipäev oli juuni alguses ja seetõttu sai ta sünnipäevaks imeliselt lõhnavaid maikellukesi. Ju ta siis nii on, et kunagi ei osata rahul olla sellega, mis on.
Nüüdseks olen ülastega ära leppinud ja Mildalt saadud õrn ülane tegi eelmisel kevadel tee lahti ka teistele. Tere tulemast ülased!
Kata käest hamsterdatud talblehine kukehari (
Sedum
spathulifolium) sobib ülihästi kokku naabruses kasvavate tulpide ja karukellaga
Aga minu lemmik on jätkuvalt kalju-kukehari 'Cristatum' (Sedum reflexum 'Cristatum')`. Tema pildistamiseks tasub maas kõhutada küll.
Vahepeal on ringitrampimise asemel kasulik ka keset muruplatsi kõhutada
Tänaöine külm ei teinud kuumaasika õitele midagi, üks veidi liiga usinalt kasvu alustanud martagonliilia sai aga juba mõned päevad tagasi valusalt näpistada.
Tikripõõsad aga juba sumisevad. Aeg lendab.
Tasub kõhutada küll :), kollane mägikann on ikka väga nummi ja mägikannid on minu jaoks uus avastus. Tõin endale ka mõned, nüüd vaja nimed külge panna, sest Kristiine omad ei klappinud.
VastaKustutaMul on juuni alguses sünnipäev ja ma ei sallinud sellepärast pikka aega pojenge, sest neid oli igas aias, aga piibelehed kippusid selleks ajaks juba otsa saama :) Ja õde sai juulis alati maasikatordi :(
Igasugu kanne on hädasti juurde vaja, jah :)
KustutaMaoli maas ja luup ninal, prillidega ei mängi mai algul välja :)
VastaKustutaMis siis mina kesktalve lapsena pean tegema, õues ei õitse kohe mitte midagi :D
Meil pole õnneks siiani veel öökülma olnud- Hoian pöialt, et kui tuleb, vajuks kuskile madalamale.
Meil oli täna öösel päris korralik külm. Panin õhtul igaks juhuks murtudsüdamele loori pähe ja hästi tegin - aia alumine osa oli hommikul valge
KustutaKuldkann on imeline! Pean end sinu juurde fotograafiakursusele sokutama. Ja oeh, küll on keeruline see lasteplaneerimine - arvesta veel õitsemisaegadega ka! Aga nüüd ei mäleta enam ammu, et oleks sünnipäevaks lumikellukesi või sinililli vastu võtnud.
VastaKustutaKusjuures nüüd mulle meeldib endale rohkem metsa- või aialilli saada. Sest ma olen õppinud häid mõtteid ja aega (nii enda kui teiste oma) rohkem väärtustama kui rahalisi võimalusi ja lillepoe lähedust. Kui ma näen, et inimene on kulutanud oma aega, et ise mulle lillekimp kokku panna, siis see on kiiduväärt. Ja ma pean häbiga tunnistama, et ma ei oska absoluutselt pildistada, lasen automaadiga - lihtsalt fotokas on hea. Loodusfotograafist isa vana aparaat ja minusuguse käes absoluutselt raisatud väärtus :D
KustutaVaatan ka, et endalgi võiks mõni kann või mann veel lisaks olla! Kääbustaimed on lummavad oma tublidusega - ise nii väiksed kuid õitsevad kui hinge seest!
VastaKustutaMinul on siis floksisünnipäev. Aga vanaema linnast tõi alati(!) roose!
On alles tubli vanaema! Minu lapsepõlves olid roosid need valged ja magusasti lõhnavad, mis vanaema maja ukse ees õitsesid. Linnaroosidest ei teadnud ma midagi.
KustutaMinu sünnipäevalilled olid hüatsindid kui väga hästi läks, sellega olin väga rahul. Aga päris lapsepõlvest ma ei mäletagi. Linnalaps nagu ma olin, siis ilmselt ikka lätlaste tulbid või nartsissid või kui päris hullusti läks siis armeenlaste punased nelgid :D kõhuli maas on väga hea pildistada, saab kenasti küünarnukkidega ennast stabiliseerida :D
VastaKustutaHüatsindid on mu lemmikud, selleks tasub ka alati peenra ääres kõhutada, et hüatsinte nuusutada :)
KustutaMul kipub kollaste lillede pildistamisega ikka keeruline olema, nad on nii eredad, et alati kipub õieosa ülevalgustatud olema.
VastaKustutaKas ma võiks Su kogritsapildi lapse koolitöösse panna? Meil neid tegelasi ei leidu.