Nüüd on aga selgunud, et tegelikult on see pall üks kolehirmus asi. Vähemalt pisikese Kaisa jaoks. Kaisa mängib täiesti kompleksivabalt kõigi asjadega alates õe mänguköögist ja lõpetades iga lohakilejäetud sussiga, mis vähegi kätte (või õigemini hambu) õnnestub saada. See pall aga.... see on lihtsalt kole! Ja hirmus! Vähemalt väikese Kaisa meelest.
Kui palli on tükk aega altkulmu piilutud, võib üritada seda ettevaatlikult endast eemale saada. Näiteks ühe sõrmega togides sest kes tahaks nii kolehirmsat asja kätte võtta.
Seejärel tuleb aga sõrm kiiresti tagasi tõmmata ja selja taha peita sest kolehirmsalt pallilt võib kõike oodata. Või veel parem on õudusilme näol jalgadega palli eemale togida.
Eile tühjendas Kaisa rõõmuga suure õe mänguasjakasti - krabas aga järjest lelusid pihku, vaatas natuke ja poetas maha - pärastiseks. Korraga sattus aga kätte seesama kolehirmus pall. Kaisa nägu oli hindamatu. Nagu oleks aardelaekast järsku hoopis peotäie nälkjaid pihku haaranud. Ehmunud laps pistis üürgama kui udupasun ja viskas kolehirmsa palli vastikustundega kaugele minema. Läks tükk lohutamist enne kui trauma ununes ja jälle mänguasjakasti lähedusse minna julgeti.
Üritasin täna Kaisale näidata, et see pall ei ole ju tegelikult nii kole. Veeretasin seda vaikselt oma käes ja tegin pallile pai. Kaisa piidles eemalt. Mängisin edasi. Kaisa hiilis vargsi lähemale. Näitasin lapsele palli ja rääkisin, et tegelikult on see pall ju päris tore - pehme ja teeb vaikset häält. Ei midagi hirmsat. Kaisa kuulas ja tuli lõpuks otsustavalt minu juurde. Haaras julgelt kolehirmsa palli enda kätte, viskas selle kaugele selja taha minema ja ronis sülle peitu.
vot siis, milline pall :) aga täitsa huvitav, miks selline reaktsioon, mingi seos eelmisest elust kui müstifitseerida :D
VastaKustutaNii armas lugu... ju see vildi karvasus ei ole siis Kaisa käe järgi :)
VastaKustutaLaste hirmud on sageli seletamatud, ju selles pallis midagi sellist on, mis lapsukesega ei haaku.
VastaKustutaIlus pall on Kaisa silmis kolepall:)
VastaKustutaPilte vaadates saad aru, et nalja pole, väga tõsiselt vaatab. Huvitav jah, et mis seos.
VastaKustutaVõib-olla ta seletab sulle hiljem, kui juba rääkida oskab. Mul oma lastega on sedalaadi kogemus.Mingi eelmise suve sündmus rääkimiseelsest ajast võeti teisel suvel jutuks, oli küll selline asi olnud :)
VastaKustutaJa mõne asjaga on vastupidi. Pisikesed inimesed ei karda neid asu, aga natuke suuremana kardavad. Eks elu näitab, kas see on ajutine või jääbki see kolepall talle ebameeldivaks. PS! Pall ise on väga ilus ju
VastaKustutaUba võib olla mõnes unenäos. Ka too pall võis seal figureerida ja avaneda ja issand ise teab, kes sealt unenäos võisid välja marssida...näiteks.
VastaKustuta