Kuidas väike Linda mõneks ajaks kääride kasutamise õigusest ilma jäi

Selle aasta mai on huvitav - päikseline aga väga tuuline ja külm. Raske on leida vaba hetke blogimiseks sest kui tited magavad ja päike taevas särab, ei tahaks ju toas istuda. Vahepeal lausa ootasin õue vaadates, et tuleks nüüd ikka veidi vihma ka, saaks tubased asjad jälle järje peale. Katsun varsti aiapostituse ka teha kui aega antakse.

Vahepeal jõudis kätte tuulehaugi hooaeg. Minu jaoks on tuulehaug üks maitsvamaid kalu üldse lõhe/forelli ja lesta kõrval. Puhastada on ka süües hea - rohelised luud paistavad hästi kätte ja neid on lihtne eemaldada. Oleme juba kaks korda suitsukala teinud. Mõnus. Väike Linda aitas kalu pesta.

Pildil on väikese Linda soeng veel suhteliselt ühtlane. Juuste lõikamine on laste puhul alati üks rist ja viletsus sest väikesed tegelased ei malda ju nii kaua paigal püsida kuni salgud silmast ära napsatud. Meie suured abilised seejuures on Maša ja karu. Kui ma tavaliselt Lindale just väga tihti arvutist multikaid ei näita, siis juuste lõikamiseks sätib laps ennast kööki toolile ja saab arvutist multikad nina ette. Hea rahulik lõigata! Niivõrd-kuivõrd see paigalpüsimine ühe elava kolmeaastase puhul üldse võimalik on.

Kuigi ma üldjuhul olen suur vandumise vastane, siis lapse juukseid lõigates, olen paar korda küll mõne sarvilise lendu lasknud. Seekord olin aga tulemusega päris rahul, käis küll!

Kuni leidsin Kaisa mänguaiast korvikese juustega. No ikka paraja suure blondi juuksepahmaka. Kuna Kaisa soeng on alles väga lühike ja pehme udusuline siis polnud juuste omanikku vaja kaugelt otsida. Lõunaunest tõusnud Lindat uurides selgus ka, miks ma enne midagi märganud polnud. Linda polnud harjutamiseks lõiganud mitte auku soengusse vaid ilusasti salgukaupa endale moodsa järgutatud soengu teinud. Ju siis ei osanud ma viimaseid trende tabada ja laps pidi ise vea parandama.