Külaskäigul Futu juurde, pakkus ta mulle lahkelt ka priimulaid, küsides, kas üht või teist värvi juba olemas on. Häbi tunnistada aga ma ei suutnud meenutada - priimulad on mul aias suhteliselt vabapidamisel, nagu muru sees olevad nurmenukudki. Ühtviisi armsad ja rikkalikud õitsejad mõlemad. Kevadel hädavajalikud. Samas pean tunnistama, et kuna enamus priimulaid on minu juurde ise tulnud siis nende sordinimedest ei tea ma kahjuks uduhalligi. Tegin siis aias ringi ja korjasin priimulad fotoaparaati.
Jasmiini all laiutavad vanast taluaiast pärit punased, seltsiks veidi lillakamat tooni ka
Lisaks on terve posu erinevas tonaalsuses kollakasvalgeid ja päris kollaseid, osa neist kindlasti nurmenukuga pattu teinud priimulate järeltulijad.
Eelmisel aastal ostsin Türi laadalt ühe roosakaslilla priimula juurde, pildil esiplaanil - olevat Eestis aretatud sort, tagapaanil paistab vist üks mitte üks päris tõupuhas lillakas variant.
Aga krantsid on ka omamoodi põnevad. Eelmisel aastal leidsin peenrast jälle ühe seemiku - mõtlesin juba ta väljarohimisele aga pistsin siiski mingi tuju ajel aiamaa serva maitsetaimede peenrasse. Sel kevadel vaatas sealt vastu selline tegelane. Krants, mis krants! Aga huvitav teine.
Hambulislehist priimulat on kaks sorti - vana rohevahetuselt saadud lilla ja Järvseljalt toodud `Àlba`.
Kõrvikuid on mul ainult üks - neid oleks hädasti juurde vaja.
Ja ongi priimulatel ring peal - vähemalt endale sai pilt selgemaks!
Priimulad on ilusad.Mulle just meeldivad need" patustanud nurmenukkudega"
VastaKustutaNeed on jah põnevad, kunagi ei tea, mis sealt tuleb
KustutaAha, selge pilt, siis ma panen üht-teist enda omadest potti. Ja kui sa vähegi raatsid, siis oleks mul hädasti vaja seda kollast, mis asus neljandal pildil.:) Peale äraõitsemist tohib neid jagada. Mingil ajal adusin, et minu aias on priimulad oluline lüli püsiva õitsemise ahelas, nad jäävad umbes sinna krookuste ja massilise õitsemise vahele ja katavad päris pika aja värvidega. Kõrvikud alustasid nüüd ja võtavad varsti varasematelt priimulatelt teatepulga üle.
VastaKustutaIkka saab! :) Priimulad on väga tänuväärsed õitsejad, sageli õitsevad sügise poole uuesti
KustutaPriimulad on ilusad. Väikeses aias nendeta ei saa. Meie alustasime priimulatega, aga tookordsel ruumipuudusel pidime neist loobuma :(
VastaKustutaJa nad on väga leplikud sest kuigi nad eelistavad varjulisemat kohta, kasvavad kõrbes ka kenasti
Kustutamian oleks väga huvitatud krantsaidest :) võin mõne kõrvikuga toetada vms :D
VastaKustutaVõtan siis mõne krantsi ka lõunaosariikidesse kaasa :)
Kustutakiidan pilte, ilusad.
VastaKustutamis aparaadiga teed?
Canon EOS 350 D. Vana aga aus. Sellel, kui isa tegeleb loodusfotograafiaga on oma eelised - fotograafidel on tihtilugu uut ja paremat varustust vaja. Mina aga olen vana kasutamise võimaluse eest väga tänulik. Ma olen alati mõelnud, et peaks õppima selle masinaga pilti ka tegema aga kunagi pole piisavalt vaba aega ja võimalust katsetamiseks olnud - nii et häbi tunnistada aga automaatrežiim on mu parim sõber
Kustutalootsin, et on mõni uus seebikas, mis nii kenasti teravustab. :-)
Kustutamul on uut fotokat vaja, seepärast küsisin.
Oi need priimulad, nii krantsid kui siniverelised, on kõik väga nupsikud. Mul hakkab ka vist kõrvikute huvi tekkima, aga pole veel ühtegi. UKs on väga popp neid koguda ja savipottides kasvatada.
VastaKustutaSavipotis meil nad talve kahjuks üle ei elaks aga peenrasse ma koguks neid hea meelega veel
KustutaIlusad ja leplikud jah. Minulegi meeldib vaadata, mis mul isekülvidest tuleb ja tõesti on just need patustanud alati kõige lahedamad. Aga kõrvikuga pole mina veel klappi saavutanud. Ühel aastal kogemata üks õieke oli, muidu aina ainult üks lehtedega tüügas püsti. ja see üks tüügas aastast aastasse.
VastaKustutaAnnab märku, et tahaks midagi muud kui talle antud :)
KustutaMina juba ka priimulatele oma näpu andnud, aias neid enam lugeda ei jõua, kõrvikute taimelava ka juba päris pikk, kahjuks need peenemad sordid veel nii hästi ei lähe.
VastaKustuta