Neljapäev, 3. juuli 2014

Väikese Linda tarkuseteri

Pole nii kaua Linda tegemistest kirjutanud, et parimad naljad on vist juba meelest läinud. Aga mõned vahepealsed terased märkused siiski. Pildid tegi taaskord Linda suur sõber, vanaisa Jaak.

Linda ema koristas jaanipäevaks toad ära, tõi suure sületäie lõhnavaid pojenge vaasi ja vahetas muuhulgas ka voodipesu. Voodile laotas ema suure ja valge kootud päevateki. Linda, kes alati usinalt koristada aitab vaatab päevateki paikapanekut pealt ja kommenteerib:
"Emme paneb katteloori voodi peale!"

Jalutamas käies tahab väike Linda alati kõikidele koertele ja kassidele pai teha. Et laps üksi kohe esimese asjana võõraid ja tundmatu iseloomuga penisid kallistama ei tormaks, seletab ema, et võõrastele kutsudele ei tehta pai, ainult tuttavatele kutsudele ja kiisudele. "See on võõras koer!" keelab ta Lindat kui mõni eriti tigeda moega peni vastu juhtub tulema.

Kui ema koristamise vahepeal midagi verandale viimas käis, nägi Linda, et seal on terve hulk tema mänguasju ja nõudis neid tuppa mängimiseks. Ema tõstiski hunniku mänguasju tuppa, teiste hulgas ka naabritädi kingitud karvase mängukoerakese.

Õhtul paneb isa Linda voodisse ja tõstab nagu ikka ka mõned käepärast olevad pehmed mänguloomad kaissu. Linda aga ei maga vaid tihub nutta. Kui ema vaatama läheb, mis lahti, viskab väike Linda verandalt toodud mängukoera põrandale: "See on võõras koer!" teatab ta väriseva häälekesega.

Jaanipäeval oli Linda sõiduvees. Lisaks mammale ja vanaisa Jaagule olid kohal ka kõik emapoolsed onud-tädid ja lusti kui palju! Kui aga kõik ettevalmistused tehtud ja teised grillimajakeses lookas laua taga head-paremat nautisid, keeldus väike Linda järsku kõigist roogadest. Ühtviisi raputati alguses pead nii kartuli, grilllõhe, tädi Mari-Liisi marineeritud imemaitsva liha kui ka kohustuslike jaanivorstide peale. Ainult leiba oldi nõus sööma. Nii istuski väike Linda jaanilaua taga, kumbaski käes suur leivakäär.

"Kas Sa peale leiva ka veel midagi sööd?" küsis ema lootusrikkalt
"Teise tüki leiba!" vastas väike Linda.


Eelmisel nädalavahetusel käis väike Linda aga koos vanematega Ida-Virumaal kutsevõistlustel, joonistas ja mängis lastetelgis ja käis muuhulgas koos ema ja mammaga spa-s ujumas. Peale ujumaskäiku sõideti suure liftiga üles üheksandale korrusele mamma hotellituppa. Lifti Linda natuke pelgas.

Korraga peatus lift kuuendal korrusel ja üks kena noorpaar tahtis alla fuajeesse sõita. Märganud, et sõidetakse hoopis üles üheksandale, vabandasid nad kenasti, et ootavad ikka teist lifti. Linda jälgis neid veidi kohkunult ja teatas siis selge ja kõlava häälega "Siia rohkem ei mahu!"

Ah jaa, oodatava beebi kohta väidab Linda enesekindlalt, et tulemas on vend, kelle nimi on Enriko. No kust see laps need sõnad võtab, seebikaid ega ladina-ameerika muusikavideosid meie majas keegi ei vaata....

Üks on kindel, nimede osas on meil küll väikese Lindaga väga erinev maitse...

4 kommentaari:

  1. väike Linda on üks asjalik tütarlaps :D Enriko nimena on esinemas ammu enne ladina seepe, mingi geenimälu või eelmine elu äkki ;aga tegelikult ongi see hämmastav, et kust lapsed vahel oma tarkused võtavad :)

    VastaKustuta
  2. Nii vahvad lood ja väga toredad pildid! :)

    VastaKustuta
  3. Lastel on üks kummaline aeg, see kestab umbes kolmest-neljani. Vahel tuuakse kuuldavale asju, mis vanemaid tõsiselt hämmeldavad. Ma ei jätaks seda enrikojuttu tähelepanuta. Kas ta on öelnud kust ta teab, kes ütles?

    VastaKustuta
  4. Ma olen Futuga päri, lastes on teatud ajani peidus mingi sisemine tarkus ja tunnetus. Me ei oskagi sellest alati aru saada.
    Aga nende mõtlemine ja ütlemine on alati nii muhe ja tegemised toredad :)

    VastaKustuta