Liivakastist ja suurest ehmatusest

Suve algul arvasime, et sel aastal on lapsele liivakasti tegemiseks veel vara - las kasvab, siis oskab ka liivaga mängimisest rohkem pidada. Aga järjest sagedamini leidis ema väikese Linda peenrast mulda sõelumast või rahulolevana istutamist ootavate taimede potte mullast tühjendamast. Ei jäänud muud üle kui tellimus sisse anda. Linda isa kadus paariks õhtuks töötuppa ja oligi suur ja uhke liivakast valmis.

Linda oli rahul - lasi liival toredasti läbi sõrmede joosta, mängis onu Oti ja tädi Reelika poolt kingitud liivavormidega ja lõhkus ema ehitatud liivatorne. Õnneks saime Hiiumaalt endale Oliveri väikeseks jäänud  tunked - need on liivakastis mängimiseks lausa loodud.

Loomulikult prooviti liiva ka süüa ja tassiti seda liivakastist õhinal peotäis-peotäie haaval muru sisse hunnikusse. Oli tegus ja tore päev.

Tuppa minnes sai aga ema suure ehmatuse. Meie mägisel maastikul on pisikeste jalgadega liikumine vahel päris keeruline. Linda on küll juba harjunud kallakul üles-alla ukerdama aga vahel ikka juhtub. Nii väärataski tuppa joostes väike jalg ja Linda hakkas kukkuma. Ema haaras seda kõrvalt nähes lapsel automaatselt käest, Linda aga hakkas juba kallakust alla veerema. Pisikesest käest kostis vastik naksatus. Järgnes suur kisa ja sõit Haapsallu traumapunkti.

Linda oli väga õnnetu - iga kord kui vasakut kätt liigutas, oli valus ja nutt tuli peale. Ooteruumis oodates oli muidu tragi ja liigagi tormakas neiu vaikselt ema vastas ja tegi iga natukese aja tagant lohutust otsides "kalla-kalla".  Kõigil oli pisikesest putukast kahju ja valusa pilditegemise juurde tuli isegi haigla lahke koristajatädi Lindat lõbustama. Valus oli ikkagi ja siputamist palju - seetõttu oli ka pilti raske lugeda. Õnneks aga arvas arstionu, et Linda käes midagi katki pole ja tegemist  lihtsalt valusa venitusega.

Linda sai valuvaigistit ja juua ning muutus veidi rõõmsamaks. Lahke õde printis talle ka tehtud pildi arvutist välja. Selle peale läks Linda nii julgeks, et kippus arstionu pandud diagnoosis kahtlema. "Käsi!" ütles väike Linda pildile näidates, uuris siis veel natuke röntgenipilti ja teatas veendunult: "Katki!". See pani isegi kogenud arstionu kulmu kergitama: "Kui vana see laps oligi?", küsis ta üllatunult ning lubas nii targa tüdruku kohe residentuuri võtta.


Enne residentuuri tuleb aga terveks saada! Täna ongi Linda juba palju rõõmsam.