Külm on. Aga ilus sügis, kurta pole midagi. Küsimus on pigem, et millal aiatöödega järele jätta, et kõik istutatu ikka ilusasti juurduks ja talve üle elaks. Uute maasikapeenarde tegemine oleks nüüd küll vist mõistlikum kevadesse jätta? Tulbid said peenrasse. Porgandid said nädalavahetusel üles ja aiamaa kaevatud. Ainult küüslaugud ootavad veel mahapanekut. Väike Linda sai esimest korda kindad kätte. Küll ta oli nendega hädas, midagi enam pihku krabada ei saa. Aga kinnastega on soe, muidu kippusid lapse käed tuppa tulles juba jäätükke meenutama.
Kunagi sai veranda akna alla tehtud kiviktaimla. Pildi pealt on hea vaadata et juunis 2010. Oleks ainult taipu kõigist ettevõtmistest fotosüüdistusi teha.
Igal juhul lõppes see kiviktaimla niimoodi ebaloogiliselt ära ja algusest peale oli ikka plaan talle teine pool ka juurde rajada, et ta majaseinaga ühepikkune oleks. Plaanid plaanideks aga teostuseni jõudsin alles nüüd kui esimene etapp lõpuks taimede poolest ilmet hakkab võtma. Läks ikka aega enne kui taimepoegadest õiged kiviktaimla-asunikud kasvasid - kolm aastat.
Siin nüüd lõpuks valmis kiviktaimla:
Huvitaval kombel täitus uus osa nagu iseenesest taimedega, uustulnukatele ei jäänud jälle ühtki vaba kohta. Kitsikuses virelejad said vabamalt hingata. Lisaks alpi astrile, kivikressile, leeklillele ja mägisibulatele said kiviktaimlasse ka kahte eri sorti botaanilised tulbid. Eks ole näha kuidas neile seal meeldib.
Aga koos sügisega on tuppa trüginud ka selline osa loodusest, mis võiks parem õue jääda. Ja võimalikult kaugele õue.
Ei, need seal maas ei ole kärbsed. Vaid kurjad ja vastikud herilased. Terve teise korruse tuba on neid õelusi täis. Ja pesa on neil turvaliselt kusagil sellises kohas, kuhu katust lõhkumata ligi ei pääse. Küll aga pääsevad herilased kenasti tuppa sooja kui väljas külm näpistama peaks hakkama.
Hea et me veel oma magamistuba üles ära polnud kolinud ja tuba tühjalt seisis.
Ega meil muud lahendust polegi kui laseme neile sinna tuppa aeg-ajalt mürki ja ootame külma talve, mis probleemi lahendaks.
Võrdlevaid pilte on alati maruhuvitav vaadata! Selles mõttes, et arengut on põnev jälgida. Endal kusjuures ilmselt kõige enam.
VastaKustutaTore on taimesilte näha - ma pole ainuke! :P
No mis teha, kui mälu pole. Lindale meeldivad need muidugi üliväga aga nii ongi hea mälukontrolli teha, kui laps jälle peotäie siltidega tuppa tuleb ja on vaja neid tagasi panema hakata.
VastaKustutaIlus kiviktaimla. Minu oma vajaks juba oikuiväga ümbertegemist, aga kuna ta on ka meeletult suur (ümber naabermaja kunagise maakeldri), siis nõuab ta ka meeletult aega. Loodan, et Sul ei ole seal eriti risoomikaid laiutajaid, nagu mul, siis peaks ta kauem korras püsima. Mul seal juba üks suur kadakkaera, anemooni, raudrohu, valdsteinia juurepusa vist ainult ongi. Igatahes näha on, et paljud muidu pinanse ja päikese poolest õiges kohas olijad kiratsevad. :(
VastaKustuta