Alguses olid kellukad...

...No need tavalised valged. Neid kasvas meil ümber maja muru sees juba siis kui siia elama tulime.

Kuna alguses oli aed metsik ja elas oma elu, polnud ühtegi rõõmustavat värvilaiku peale sillade, paari pojengi ja vana tuliliilia. Seetõttu kaevasin kevadel pisikesed kellukalapsed üles ja istutasin tikripõõsa juurde kokku. Sai päris kena. Nagu näha on pilt tehtud vahetult enne muruniitmist, selleks need toikad seal kahel pool taimi. Elu näitab, et kui mees muruniitmisest räägib, tuleb kähku toigaste järele lipata, muidu võib nii mõnestki noorest taimest ilma jääda.

Edasi tulid kellukate kõrvale mäekünkale mõned päevaliiliad. No ikka vaikselt hiilides tasahilju, üksteise järel. Kõigepealt väikeste roosade õitega "Cosmopolitan"

Seejärel kõrge "Moses Fire"

Ja sel kevadel puges Türi lillelaadal minu korvi ka Elise aiast ostetud  "You angel you"

Nüüd kükitas neid seal tikripõõsa all juba terve trobikond. "Cosmopolitan" hakkas vanema olija õigusega "Moses Fire" nimelist naabrit küünarnukiga nügima. Moses see-eest kasvas kõrgusesse varjates teiste eest valguse. "You Angel..." kükitas õnnetult serva peal. Ruumi oli neil kõigil vähe.

Võtsin ohates labida ja tegin põõsa alla uue peenra. See lihtsalt läks nii.

Aitäh tublile kiviveeretajale!