Õue!

Sõna "õue" on meie peres sattunud keelatud sõnade nimekirja. Kui keegi kasvõi jutu sees kogemata seda sõna mainib, löövad väikese Linda silmad särama ja mõnda aega ei kuule lapse suust muud kui lõputut vaimustunut ja paluvat joru: "õueõueõueõue......"

Tegelikult hakkab see "õue" jutt juba hommikul vara pihta ja lõpeb alles siis kui laps õhtul magama läheb. Nüüd arvate te seda lugedes kindlasti, et ema sunnib Lindat päevad otsa toas istuma. Kindlasti mitte. Õues käiakse iga päev, hommikul ja pealelõunal, mõlemal korral ikka paariks tunniks järjest, kuni laps tegemistega ära väsitatud.

Aga Linda arvates vist õues elada võikski. Ikka ühe käega julgustuseks ema käest kinni hoides upitab ta iga paari sammu järel naljakasse kükk-asendisse, et järjekordne puutükk, rohulible, kivike või mõni muu ülipõnev ja avastamist väärt ese pihku kahmata. Õnneks topib ta seda kraami suhu suhteliselt harva.

Aga õues on loomulikult tore, selle vastu vaielda ei saa.

Õitsema on hakanud mäestikulauk "Samur" ( Allium oreophilum ‘Samur’ ) - üks tõeliselt vahva pisike tegelane, kes igal aastal rikkalikult õisi pakub.

Kui parempoolne tumeroosa merikann on päris aiapoest, siis heleroosa puhul pean siinkohal üles tunnistama võõrliikide sissetoomise koleda patu.



Oma eelmises kasvukohas võite merikanni näha järgmisel pildil. Küll see üleminek kaugelt Islandimaalt võis talle järsuna tunduda. Aga kasvab ta hästi ka eestimaises kiviktaimlas.

Tumeroosa pojeng on oma õitsemise selleks korraks juba lõpetanud aga heleroosa on tõelises õiteilus. Pojengid olid aias juba enne meie siia saabumist, kui keegi oskab neile nime pakkuda, siis oleks kena neid ka täpsema sordinime järgi tunda. Tõenäoliselt on mõlemad vanades aedades väga levinud:

Lisaks on aias ka kolmas roosa pojengisort, mille olen juba ära määranud kui "Edulis superba". Kahjuks on tal aga sel aastal mingi viga küljes ja kõik õienupud on enne avanemist pruuniks kuivanud.

Ka iirised on sel aastal kehva õitsemisega. Muidu rikkalikult õitseval valgel iirisel, kes samuti juba enne meid siin aias õitses, oli seekord ainult kaks õievart. Sinine iiris otsustas sel aastal vist õitsemise üldse vahele jätta. Lisaks on iiristele kutsumata külalised ripslaste näol mugulate vahele kolinud.

Vapral iirisel "Nel Jape", kes ikkagi õitseda otsustas oli aga keegi tundmatu pahategija õiepungi ära naksanud.