esmaspäev, 17. jaanuar 2011

Melkisedek ja Madame Butterfly

"Kahtlemata pole kerge olla rott. Keegi sind ei salli. Inimesed kohkuvad ja jooksevad minema ja kisendavad: "Va kole rott!" Mulle küll ei meeldiks, kui inimesed kisendaksid ja kohkuksid ja ütleksid:"Va kole Sara!", niipea kui mind näevad, ja seaksid mulle lõksu, teeseldes, et see on lõunasöök. Hoopis teistsugune oleks olla varblane. Aga keegi ei küsinud rotilt, kas ta tahab olla rott, kui teda loodi. keegi ei küsinud: kas ei tahaks Sa parema meelega olla varblane?"  
(F. H Burnett. "Väike printsess")

Juba teist päeva närib keegi ennast häälekalt põranda alt ülespoole. Arvatavasti on see rott, kuigi närimishäälte tugevuse järgi otsustades, arvan vahel, et mõni kobras on lootusetult meie põranda alla ära eksinud. Kardan, et selle asemel, et raamatu-Sara kombel Melkisedek (roti nimi raamatus) pärale jõudes leivaraasukestega vastu võtta, ootavad selle maja vastuvõtumenüüs teda pigem suur tükk juustu lõksu vahel või ahvatlevad roosad graanulid keldripõrandal. Mulle meeldivad hiired loodusfotodel ja muinasjuttudes -  aga mitte oma kodus. Või laenab keegi kassi?

Eile oli meie peres üle tüki aja jälle kultuuriprogramm  - 460 km sõidetud ja ooperis käidud. Seekord siis Tartu ja  "Madame Butterfly".  Imeilus oli. Seda ooperit on Vanemuises mängitud järjest juba 6 aastat ning ka eile, viimasel korral, oli saal täis. Olen ikka veel kauni muusika mõju all. 
  

Ooperisse minekuks sai loomulikult laupäeval meisterdatud ka uued käkerdised. Pilt nagu tavaliselt hämaras tehtud ja udune.

Tagasiteel õnnestus näha huvitavat ilmanähtust. Nimelt jäime Türi kandis kella 12 paiku jäävihma kätte. Nähtust, mis on näiteks Lätimaal sel aastal paksu pahandust tekitanud, ei olnud mina oma silmaga varem näinud. Temperatuur oli -6 kraadi ja sadas selget vihma. Maha langedes muutus vihm kohe jääks. Kiiresti moodustus autole jääkiht, esiklaasil võis lausa silmaga näha, kuidas jää paari minuti jooksul klaasi kattis. Õnneks suutsime väikese ava soojenduse abiga lahti hoida, millest autojuht sai teed jälgida ning kodu poole jõudes hakkas ka temperatuur tõusma. -3 kraadi juures hakkas jää moodustumine aeglustuma. Sarnane tunne oli kui vaadates filmi Day after Tomorrow.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar