teisipäev, 26. jaanuar 2016

Vihm ja sula

Üleeile läks ilm järsku soojaks, temperatuur oli nulli kraadi ringis ja päev otsa sadas rasket märga lund.

Olen iga lumesajuga käinud noori puid lume alt päästmas aga kahjuks ei tulnud selle peale, et ka vanakestelt peaks kuidagi koormat vähendama. Eile hommikuks olid siis tulemused käes. Esimene vihje oli juba väravast välja minnes. Unise peaga ei saa väga arugi, et miks on üks oks seal, kus ta olema ei peaks.

Kui värava ette oli lihtsalt üks oks lume raskuse tõttu vajunud siis väravast välja minnes, avanes hoopis kurvem vaatepilt. Üks suur tatari vahtra oks on öösel ära murdunud.

See puu oli nagunii kehvake - kaks suuremat haru on juba eelmise pererahva ajal kettidega kokku tõmmatud. Ja nüüd tuleb ka teiselt poolt üks peenem haru maha võtta, et võra väga tasakaalust välja ei läheks.

Ka üks õunapuu murdus raskuse all. See on see, kui aias on kahte sorti puid - vanad ja väga noored. Vanade puude täpset iga ma öelda ei oska aga kuna maja on ehitatud 1950. aastatel, siis ilmselt midagi sinna kanti.

Märta tehtud foto meie kaskedest

Kuna minu enda istutatud puukesed on alles pisikesed (ja enamus jäävadki pisikeseks), on iga suure puu kadumine või viga saamine kurb. Ega neid suuri puid aias palju olegi. Kaks kaske ja seesama vaher maja ees. Ja õunapuud. Viis tükki. Või noh, nüüdse seisuga siis neli ja pool. Mõned mõttetud kreegid muidugi ka aga neid ei võta lumigi.

Täna on aga päev otsa vihma sadanud ja väljas puhta vastik ilm. Teeradadel on lumi muutunud märjaks ja kleepuvaks massiks. Vuihh! Õue kippumise asemel on tubased tegevused. Eriti kuna Linda on jätkuvalt nohune ja lasteaeda ei pääse.

Tegime jõulude ajal kogunenud marmelaadihunnikust "kirjut koera". Linda ei jõudnud koogi nime ära naerda. Tavaliselt teen ma küpsised katki köögikombainis mõne sekundiga. Aga kus selles tegevuses siis lõbu on? Nii lasingi ühe paki Lindal uhmris peeneks teha. Koogi tegemine meeldis Lindale ja Kaisale väga. Söömine kahjuks mitte nii väga - liiga rammus kook vist. Kirjut koera kellelegi?

Pärast triikis Kaisa pesu ka veel ära. Varsti läheb elu nii lihtsaks, et võin jalad seinale visata ja päevad läbi raamatuid lugeda.


Linda on aga vahepeal õppinud väga meisterlikult teisi lohutama. Kui ma kodus millegi üle kurdan, võib kindel olla. et laps tuleb ja lohutab. Ja väga osavalt kusjuures.

Kui ma laupäeva hommikul oma sõrme korralikult ära põletasin ja kurvastasin, et ei saa keraamikaringi minna, lohutas Linda: "Ära muretse, küll tuleb veel laupäevi, siis saad minna savist meisterdama!"

Ja kui ma täna Lindale rääkisin, et näe kui kurb - lumi lõhkus meie õunapuu ära, asus laps kohe jälle lohutama: "Ära muretse emme, et õunapuu katki on! Me võime ju hoopis kõrvitsaid süüa!"

Ma tahaks näha inimest, kellel sellise lohutamise peale tuju heaks ei lähe!



14 kommentaari:

  1. Kõrvitsad lohutavad ju tõesti kenasti ära :) nii armas

    VastaKustuta
  2. Tõepoolest- selle peale annab tulla, et õunu võivad suurepäraselt kõrvitsad asendada.
    Jaaa, ja varsti on käes aeg, kus Sul tütardest suur abi käepärast olemas on.

    Vaher on lühiealine puu, võõrliigid eriti. Samas on nad ka kiirekasvulised. Muidugi on igast puust kahju, aga kui kevadel saad nii varasemaid kui tänavust kahjustust hinnata, siis ilmselt seda puud kauaks pole. Äkki leiad aias uuele puukesele koha, sest Sa ju ei tea, milline selle suure vanus tegelikult ju on ja kui kauaks teda jätkub.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Suurte puude istutamisega olen ettevaatlik. Vähemalt niikaua kui laiemad sihid ja plaanid paika mõeldud.

      Kustuta
  3. Hei! It has been very cold lately but very beautiful.
    Lovely pictures of the children. Anne

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Thank you, Anne! The wet snow is heavy and has broken some trees in my garden

      Kustuta
  4. Toredad totsid Sul, abilised ja superlohutajad! Vahtrad on jah rabedad, eriti vanakesed. Meie raukvaher sai suvel tormiga kôvasti rapsida

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ega ma tegelikult tea, kui vana see vaher on, aga kehvake on ta jah.

      Kustuta
  5. Puudest on muidugi kahju, eriti vanadest ja erilistest. Mõistan seda südamevalu täielikult. Aga kui on olemas nii südikad lohutajad, siis lahustub iga mure! :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Just! Siin majas nende lohutajatega juba kaua tõsiseks jääda ei õnnestu!

      Kustuta
  6. Laste ütlemised on ikka vahvad :) ja midagi pole teha, ka puude elu saab ükskord otsa

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eks ta ole. Laste ütlemised lähevad nii kiiresti meelest, hea et on võimalik blogist järele vaadata.

      Kustuta
  7. Kui armsad lohutajad sul on omast käest võtta. :)

    VastaKustuta