Haabadest ja haavadest

Olen nüüd päris pikka aega vait olnud ja viimane aeg on jälle üks postitus teha. Pikal vaikusel oli oma põhjus. Käisin eelmisel nädalal ühe tuttava palvel võimalikku matkamarsruuti vaatamas ja sain võsas ragistades kõva obaduse vastu vasakut silma.

Matk ise oli väga tore. Küll kinnitamata andmetel aga üsna tõenäoliselt nägin ära Eesti jämedaimad haavapuud.

Aastaringe oli üheksakümne ringis

Koju jõudes käisin pesus ja kergelt kipitava silma pärast ei osanudki esialgu muret tunda - ikka juhtub! Peeglisse vaadates oli aga ehmatus suur. Obadus oli lisaks põrutamisele ka veresooni lõhkunud, nii et peeglist vaatas vastu verd täis valgunud silma(de)ga tegelane mõnest hilisõhtusest õudusfilmist.

Nüüd on obadusest nädal möödas ja kannatab veidi arvuti taga olla - lõpliku paranemiseni läheb veel aega. Kokkuvõttes siiski õnnelik õnnetus. Tuletas meelde, et lihtsate asjade üle võiks osata rohkem rõõmu tunda. Kasvõi võimaluse üle õhtul lapsele unejuttu lugeda, ilma et pärast peaks silmatilkade järele haarama.

Täna käisin esimest päeva pikemalt väljas, kõva tuul tegi varem mu silmale nii haiget, et kobisin  tuppa tagasi niipea kui väike Kaisa oli unne suikunud. Täna jätkus aga aega Lindaga aias lilli ja liblikaid uurida.

Eelmisel aastal kinkis kohaliku käsitöömaja rahvas mulle sünnipäevaks karukella "Pinwheel Dark Red" ja tänane soe ilm meelitas lahti esimese õie. Vanemad asukad "Rote Glocke" ja "Alba" on tükk maad maha jäänud. Karukellad on ühed mu kevadistest lemmikutest, neid võiks alati rohkem olla - mine või ise kuhugi nõmmele või mägedesse seemneid koguma. Ja ometi ühed taimed, kellele siinne kasvukoht sobima peaks. Naabrite väitel elasid nad siin enne meid.

Ka sinililled on aia ääres hoo sisse saanud. Eve eeskujul hakkasin neid lähemalt uurima ja tõesti - igal taimekesel on oma varjund ja kroonlehtede arv. Põnev maailm.


Sinilille valge vormi sain Märtalt eelmiseks sünnipäevaks aga avastasin, et korralikku roosat mul ikka pole - kui mu metsamineku isu taastuma peaks, siis peab otsima minema.



Karulauk ja oblikas kosuvad jõudsalt - varsti saab läheneva skorbuudiga võitlema hakata. Karulaugu puhul on näha, et mu viimaste aastate usin maapinna kobestamine ja seemnete laialikülvamine pole mitte asjata vaev olnud.

Sõbrad jagasid näoraamatus head retsepti:

Karulaugu määre:

2 küpset ja pehmet avokaadot
umbes 25 karulaugu lehte
75 g toorjuustu
2 sl sidrunimahla
soola ja pipart

Edasi tuli ilus jutt kahvliga purustamise ja uhmris peenestamise kohta aga mina lasin kogu kraami lihtsalt ja labaselt köögikombainist läbi. Ja küll oli alles hää kraam, soovitan!