Reede, 29. august 2014

Naeratus mammale

Mamma siin kurtis, et tahaks ka hirmsasti näha kuidas Kaisa naeratab. See uus oskus on väikesel õel nüüd juba paar nädalat. Aga ole lahke, mamma!

Suurema õega käivad meil parasjagu jalutuskäikudel botaanikatunnid - kuidas eristada ussilakka põldmarjast. Kuna nad meil siin läbisegi kasvavad, siis oma käega kahjuks lapsel marju võtta ei lubata, igaks juhuks süüakse ema peost. Ja lisaks esitab ema aeg-ajalt salakavalalt küsimusi: "mis mari see on, Linda, kas põldmari või ussilakk. Enamasti läheb Lindal juba täppi aga väike veaprotsent on ikka ka.

Ja tuleb välja, et vahel ongi nii, et küsige ja teile antakse. Imetlesin siin näoraamatus teiste sirmikuid täis seenekorve, endal kadedus hinges. "Mis seen see sirmik veel on?" tuli läänemaalane kõrvalt küsima. Kuidas on see võimalik, et inimene pole kunagi söönud muna ja jahuga paneeritud suurt sirmikut?

Järgmisel päeval pargis jalutades, silmasin aga puude all kolme paljutõotavat kübarat. Ja seal nad olidki! Täpselt üks igale sööjale - Kaisa neist veel pidada ei oska. Küll aga maitsesid nad Lindale hästi. Läänlane porises, et nii hea pole kui kuuseriisikas aga taldriku sõi tühjaks.

Kuuseriisikaga on läänlastel omalaadne suhe, see seen on siin peaaegu, et iidoli staatuses. Olen metsas näinud vaatepilti, kus teised söögiseened on kuuseriisikate poole sööstes jalge all sodiks tallatud. Ja kukeseente kohta teatas naabri mamma, et kui paar pastlaid võiga ära praadida, maitsvat sama hästi.

Nojah, igaühele oma!

7 kommentaari:

  1. Aitäh väikesele punnpõsksele naeratajale ja tema emmele! Mammal nüüd endal ka terveks päevaks naeratus näol!

    VastaKustuta
  2. Nii armsad need esimesed laiad naeratused.

    Oh, sirmikud, neid meil veel kahjuks veel pole. Teadsin küll nende kasvukohti, aga sealt on nad tänaseks kadunud.

    VastaKustuta
  3. see naeratus on puhas rõõm, nii armas ja siiras :)
    Sirmikute koha peal jääb vaid õhata, oh kas ma veel kunagi elus neid saan :)

    VastaKustuta
  4. Mina olen ka läänlane, seened on ainult riisikad. Sirmikut olen korra proovinud, käis suus ringi ja läks komposti :)

    VastaKustuta
  5. Selle naeratuse peaks tulema varsti ise üle vaatama. Ja asjaliku Linda ka. Nii pikalt juba edasi lükatud et endal ka piinlik.

    Mis riisikatesse puutub, siis hiidlased ja läänlased on nagu ühest puust, ainult et siin on porgandiriisikas veel astme võrra kõrgemal, aga kes neil kahel igapäevaselt ikka suurt vahet teeb...

    VastaKustuta
  6. Eile oli raadios Laste lugudes tore lugu sellest, kuidas Kaisa tahtis ema pluusi selga panna ja kõrge kontsaga kingad jalga ja mis sellest kõigest sai... Kuigi sul on selle ajani veel mõned aastad aega, soovitan kuulata! Ja linda ehk juba proovib emme riideid kui kätte saab.

    VastaKustuta
  7. Esimene naeratus ja esimene sõna...need on nii haruldased ja ilusad. Hea, et mälestuseks pildi peale sai.:)

    VastaKustuta