Mis sa tassid kive, kivi raske!

Kuna siin hiigelsuurte kivilate rajamisega inspiratsiooni antakse, läksid ka minu mõtted kividele.

Kivid mulle meeldivad! Isegi väga. Meeldivad sammaldunud kivid metsa all ja mere ääres lainetes lebavad siledaks vormitud kivid, piirikivid ja aiaks laotud kivid, paekivid ja maakivid, kalliskividest rääkimata... siin blogiski on üks postitus juba kividest olnud.

Ja kui ma kusagil kivisel mererannal jalutamas käin või mägedes matkamas, rändab alati mõni kivike ka minuga koos, algul peos, kus teda on mõnus veeretada, siis taskus ja lõpuks seljakotis. Kui palju kordi olen ma kuulnud kuidas pesumasinas midagi kõlksub ja mõelnud: "Jälle unustasin ma kivi taskusse."

Nende kokkutassitud kivide jaoks on mul kodus kummuti peal üks plastpurk, mis nüüdseks on täis, mis täis. Sealt võib leida näiteks selliseid kive:

Vahel on neid vaadates hea meenutada kohti, kust nad leitud on, vahel niisama imetleda, kui ilus võib olla üks tavaline kivi. Ja Lindale on ema kivipurk nagu tõeline varalaegas.

Aias võiks ka kive rohkem olla. Mitte seda prügikivi, mis kaevates maast tuleb ja juba veidi kurjema pilgu peale häbelikult killustikuks laguneb - vaid ikka suuri ja ilusaid.

Need, kes meie aias ise käinud, juba teavad, mida järgmine pilt tähendab:

See tähendab mullatöid, sest iga väiksemagi kaevamisega tuleb välja hunnik kruusakive ja (vähemalt) ämbritäis varandust. Seekordsed leiud olid siis lisaks roostes naeltele, millega meiekandis on ilmselt kombeks murumättaid maa külge kinnitada, 1992. aasta kümnesendine, vorstiümbris aastast 2004,  täiesti kasutamiskõlbulik alumiiniumlusikas ja lahendus küsimusele: " kuhu kadus kooliõpetaja lehm?"

No mida muud järeldada, kui leiad korraga maa seest krihvli, lehmaketi kinnituse ja kondid

Aga mis mullatööd? No ikka selleks, et oleks kuhu kive tassida. Nagu alati jäi "enne" pilt tegemata. Ei leidnud sobivast küljest tehtud vaadet ka varem tehtud piltide hulgast. Aga põhimõtteliselt oli enne väiksem istutusala koos tikripõõsastega

Ja nüüd on natuke suurem ilma tikripõõsasteta

Päevalill on ajutine nähtus aga jah - see seal keskel on rabarber. Kuna ta ennast seal väga hästi tunneb ja mujal ei kasva meil rabarber pooltki nii hästi, siis mina teda transportima ei hakka. Võibolla annan talle erinevalt eelmistest aastatest hoopis võimaluse õitsema hakata - ikkagi lillepeenar.

Kive sai veeretatud kaks päeva, igaühte ikka mitu korda, no et ikka kõige parem koht leida. Ja kui ma kõik potsikutes ja aiaäärsetes oleva kraami ära istutasin saigi uus ala taimi täis. Aitäh lahketele Aalujatele taimede annetamise, laohoidmise ja kulleriteenuse eest!