Paljukest seda vihma siia jagus... Oh neid Palivere mägesid küll, mis vihma kinni peavad! Kuumaga läheb kõik nii ruttu, peakski tegema blogipostituse päevas, muidu kaob järg käest.
Kõige paremini mõjus vihmasabin loomulikult võililledele aga kuidas Sa neid ikka pidevalt niidad, kui kellegi lapsepõlv jääb seepärast kohe võilillenoppimiste ja koos tädi Kristaga punutud pärgade võrra vaesemaks... ja tühja neist võililleplekilistest riietest seejuures, mõni nauding peab ka ikka elus olema!
Naudingutest rääkides.... joob siis isa köögis kohvi kui väike Linda ka vaatama tuleb, mida head pakutakse. Isa ulatab nalja pärast kohvitassi Linda poole - "Lindale ka kohvi!"
"Lapsed ei joo kohvi, issi joob!" teatab meie kaheaastane selle peale.
Hea kui asjad varakult selgeks saavad.
Toominga juures on mesilaste sumin lõppenud ja kolinud õunapuudele. Kui altpoolt vaadates näevad meie õunapuud välja sellised ning mõni püsib aias vaid seetõttu, et teeb ennast kasulikuks pesunööri hoidjana:
Siis sama puu võra vaadates tundub nagu oleks vanake mõelnud millegipärast koerust teha ja nalja pärast ennast pruudilooriga ehtinud
Kuldnokavanematel on kiire aeg - vahetpidamata voorivad magusad nokatäied ussikesi pessa poegadele. Eile hommikul pidin aga paaritunnise vahega kahel korral ka kiiresti matused korraldama, enne kui Linda märganud oleks. Kaks õnnetut kuldnokapoega lebasid surnuna maas, üks hommikul, teine lõuna paiku - ei tea kas oli pesa ülerahvastatud ja sekkus looduslik valik või trügis mõni vaenlane jaole. Harakat kihutas kuldnokamamma küll igavese sõimu saatel täna mööda naaberhoove taga. Aga sädina järgi otsustades on pesas veel elanikke küll, loodame et ülejäänutel läheb paremini!
Tulpidega on nii ja naa. Eile rookisin peenrast korraga lõkkeasemele kogu sordi "Red Georgette" sest selle õitel olid väga kahtlased kollased viirud ja laigud. Samas kõrval asuvatel valgetel polnud aga häda midagi. Sordinime ma neil ei tea, kunagi igiammu Rakverest ostetud aga mulle meeldb just nende lihtsus.
Cool Crystal:
Dream Touch:
Jackpot:
Looduslikke tulpe on ka mitmeid aga neid on maru raske pildile saada, nii kui päike ebasobiva nurga all paistma hakkab või hoopis pilve taha peitu poeb, on ka tulpidel õied kohe kinni, nagu oleks keegi lülitit vajutanud.
Tulipa clusiana "Peppermint stick"
Tulipa acuminata. Olin tõsiselt üllatunud kui kõrge kasvuga ta tegelikult on. Uhke veidrik igal juhul. Pärit Türgi ja Kaukasuse kandist aga loodusest on see liik tänaseks kahjuks kadunud. Aedades on teda kataloogide järgi aga kasvatatud juba 1813. aastast alates.
Homme kavatseme ka botaanikaaia tulpidele pilgu peale visata - seega pealinna reis ees.
Võilillede pärast ära muretse - jäta lapse rõõmuks lihtsalt üks riba kuskilt niitmata (keset õue näiteks :D) ja sealt jagub noppimist küllaga. Samas hommikul niidetud muru oli juba õhtuks uuesti kollasetupsuline... tõsi jah, pärga neist on raske teha, kuna need tegelased on nö varretult vastu maad.
VastaKustutaTulbid on Sul kenad, viimane esineja on küll õige eriline... ütleks, et omamoodi ikka päris vallatu :).
Nii armas kodune mõnuselu :)
VastaKustutalapsepõlv ilma võilillede ja pärjata, algul teiste tehtuga, hiljem juba ise punutuna, seda saavad tänapäeval vast juba vähesed, lase lillekesed kasvada, kui õitsemise lõpetavad on rahu majas aga see viimane tulp, selle ühe sibula eest võiks peaaegu, et surra :D
VastaKustutaVôililled vôrdub helge lapsepôlv! Kas valged tulbid ei ole äkki Galgary? Mul viiest sarnasest üks järele jäänud. Ja see viimane peen - tellisin paar aastat tagasi sibulad Hollandist ja mitte üht ôit ei näinud. Igavesed pônevad teised, ma arvasin ka, et madalad
VastaKustutaHuvitav, et minu esimene reaktsioon võilledele on sama, et väikesed tüdrukud ja pärjad ja plekid, mis maha ei tule, aga mis siis.
VastaKustutaVanakese pruudiloor on muljetavaldav ja tee või tina, see viimane türklane, ohh.
Hääd pildid, tore jutt
Nii armas aeg ja veel armsam see lapsukese maailma avastamise ja sissekodeeritud naiseliku ehtimise rõõm
VastaKustutaSee T.acuminata oli meie aias esimene tulp aastal....:D