"Linda, kas Sa ütlesid just praegu palju õnne?" küsib ta üllatunult.
"Palju unne! Tervist! Tervist!" hõikab laps uuesti - "Tädi räägib palju unne!"
Õigus, hommikul loeti ju Vikerraadios eakatele õnnesoove, kui me parasjagu Lindaga putru sõime. Vahel mulle tundub, et see laps on kui käsn, mis kõikvõimalikud sõnad endasse imeb, et siis kõige ootamatumatel hetkedel oma teadmistega hiilata.
Seetõttu on ema ka üha enam sunnitud köögis toimetades ainult Vikerraadioga piirduma kuna reklaamid jäävad kõige paremini lapsele külge ja paar päeva kordas laps juba lauset: "onu soovitab!" Ja ju ta selle väljendi "piiks-piiks" ka mõnest kiirlaenureklaamist sai.
Ka televiisorit oleme püüdnud taustana mitte kasutada aga vahel tahaks ju ikka mõnda saadet vaadata ka, ilma et väike tegelane klaasistunud pilgul ekraanile jõllitaks. Nii ootavadki ema-isa alatult kui laps magama läinud ja hakkavad siis vaikselt salaja televiisorist kordustv-d vaatama.
Enamasti on Linda sõnad ka kõik arusaadavalt öeldud, ainult hääldamine käib veidi teistmoodi kui täiskasvanutel. Tundub aga, et Lindaga jäävadki sellised toredad "oma" sõnad ära, mida üles kirjutada ja hiljem naljalugudena edasi rääkida. No on alles väike lobamokk!
Mul oli ausalt öeldes juba meelest läinud, et mõtlesin osaleda aga koristamise ajal pilku korraks aknast välja heites unustasingi ennast toidumajakese juures tegutsejaid vaatama ja siis sai juba külalised kirja ka pandud. Meie aias toimetasid sel laupäeval seitse rasvatihast, kaks sinitihast, põhjatihane, leevike, musträstas ja rohevint. Samal ajal kaklesid kompostihunnikusse viidud toidujäätmete pärast taustal ka harakas ja hallvares. Nii et vaadata oli kui palju. Kuigi linnuvaatlemisele ei aita kuidagi kaasa aknal erutusest üles-alla hüplev väike Linda, loodetavasti aitab see aga kaasa loodusearmastuse ja linnuhuvi tekkele.
Väga tore ja tubli! Mul tuli piirduda tol nädalavahetusel linnalindudega. Aga edaspidi ehk õnnestub asisemalt kaasa lüüa ja jälgida oma aia linde ja kõik selle ka üles tähendada.
VastaKustutaSelles vanuses oleks nagu lapse asemel videomakk kodus - ta jätab kõik meelde, tõlgendab omamoodi ja "mängib" sobival või ebasobival viisil või kohal ette. Nalja saab ka. Vahel piisab ka kui vanaemale.:) Peab väga ette vaatama, mida rääkida või lõõpida. Kord sai lihtsast lausest "Naine, kas ma valan sulle ka veini?"(pidulik kodune jõululaud) vanaema juures nukkudega mängides "Naine, kas ma valan sulle ka viina?" ja täiskasrsklasest eakal vanaemal oli suur mure majas - Pärast teise vanaemaga arutasid, et ei tea kas noored on äkki jooma hakanud või.:)
VastaKustutaTore, et ikka kusagil Eestimaal lindusid on. Meil ripub pekitükk puutumata ja seemneid ei märka oravadki enne kui kevadepoole puulatvadest käbid ära nagistatud. Varestel on ka vist kusagil mujal lahedamalt toitu käes, lumel on põhiliselt vaid ümbruskonna kasside käpajäljed.
VastaKustutaAga võibolla on hoopis kassidel hea toidulaud olnud, seepärast polegi linde näha :) See tuletab mulle meelde vaatepilti vanematekodust, kuidas valge kodukiisu esikäppadega kõrgel räästas rippuva pekitüki külge kinni hüppas ja siis sealt hammustada proovis. Kuidas ta nii kõrgele ulatus, ei tea. Päris koomiline vaatepilt oli.
VastaKustuta