Lihtne elu, mis polegi nii lihtne

Nüüdseks oleme oma uue korterinaabriga, kelle nimi perearsti paberites on hetkel veel lihtsalt Tütar K.....  juba neljandat päeva kodus ja püüame üksteisega harjuda. Läbi saame omavahel kenasti ainult arusaamised öö ja päeva vaheldumisest on meil veidi erinevad.

Elu on muutunud ühelt poolt väga lihtsaks, koosnedes päeval umbes kolmetunnistest tsüklitest, mis sisaldavad endas söötmist, mähkmevahetust ja und. Öösel sisaldavad need tsüklid praegu kahjuks pigem gaasivalusid ja kisa. Teiselt poolt muudavad selle lihtsa elu keeruliseks magamatus  - 8 tundi vajalikku und on küll emal käes aga seda kolme ööpäeva kohta - ning igasugused väikesed mured ja valges kitlis tädide euronormid, mis noore ema närvi ajavad.

Rasedana ilmaelu uurides vihastasin ennast sellega, et lugesin foorumites värskete emmede muresid, kuna beebi ei vastanud sellele või teisele "euronormile", mida lastearstid heaks peavad kõigile lastele ühtmoodi peale suruda ning mõtlesin et ise küll endaga niimoodi manipuleerida ei lase. Aga loomulikult läks risti vastupidi. Esimestel päevadel langes Tütar K.... kaal 10 protsenti sünnikaalust ja seetõttu ei lastud meid veel ka haiglast koju. Samal ajal tekkisid probleemid toitmisega ja nii saabki Tütar K.... lisaks rinnapiimale ka piimaasendajat. Võite ise arvata, kas see ajas noore emme närvi või mitte. Kuna kodus olles suudab rohkem asju vabamalt võtta, ennast ja oma last usaldada, on nüüdseks asjad juba paremad. Ja tegelikult on ju iga naisterahva elus ilus aeg, kui kiidetakse, et - "küll Sa oled ikka ilusasti juurde võtnud!" ja ilmselt pole noore neiu elus enam kunagi aega kui saad kiita püksi kakamise eest.