reede, 12. aprill 2024

Üllatused

 Üllatusi võib aias olla nii- ja naasuguseid. Üheks üllatuseks oli sel aastal näiteks lumekuppude hiline tulek ja tugev ilma poolt tehtud harvendustöö. Midagi sarnast on toimunud ka kõige suuremas tulbipeenras. Peenar on pärast talve oma kohal. Mida aga pole, on tulbid. Paar üksikut servades.



 Imselt on vesirott seal suurt hävitustööd teinud. Üks selline nimelt müttas ka veel kevadel peenardes ringi ja ajas käike. Ei jäänud muud üle kui laenasin naabrinaiselt kotikese tema peene toakassi poolt väärindatud kassiliivaga. Kaevasin seda ettevaatlikult käikudesse ja seni pole samasse kohta enam uusi käike tekkinud. Loodame, et see jääbki nii. Tulpidest on muidugi kahju, sai neid sorte tellitud siit ja sealt, selleks et näriline ikka mitmekesise buffeelaua eest leiaks.

Aga mis neist kaotustest ikka pikalt heietada, rõõmsad üllatused on rohkem kõlapinda väärt. Näiteks pisike sinililleleheke, mis paar aastat tagasi kõnniteeplaatide vahelt nina välja pistis. Sel aastal oli lisaks lehekestele juba ka kaks õit, sellist imekaunist taevassinist nagu lähedalasuval `Harvington Beauty-l'

Järgmine üllataja on topeltõieline talvine lumekupp, ma millegipärast arvasin, et ta pole eriline seemnest paljuneja. Tundub, et eksisin. Terve peenar tittesid täis. Paar varasematel aastatel külvatutest juba õitsevad ka, täiesti sordiehtsad.


Ühte üllatust näitas sõber oma aias, kas pole tore lumikelluke – täitsa isehakanud ja isemoodi, teist aastat juba sellise õiega. Kolme välise õielehe asemel neli ja mis tore valge "kannus" veel lisaks. Põnev!




5 kommentaari:

  1. Tõesti huvitav lumikelluke! Vesirotid on aga, jah, ilgem nuhtlus. Mul siin on hävitanud Stuartia ja tähtõielise magnoolia, mustaõielistest tulpidest rääkimata...

    VastaKustuta
  2. meil just laupäeval tõi kass Max meile hommikueineks ühe vesiroti :) Selle täidisõielise kupu järjekorda võtaksin küll hea meelega kui neid juba jagamise jagu on. Need rõõmsad üllatused teevad aia ja aedniku elu palju rõõmsamaks ja huvitavamaks ja mida vanem aed, seda enam neid on.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma kahjuks kokkutulekule sel aastal ei saa aga kui lõunaosariikidesse käimist ette tuleb, siis katsun lumekupusoovi meeles pidada.

      Kustuta
  3. Ma mõtlesin selle osade lumekuppude kadumise peale ja arvan, et äkki probleem on hoopis eelmises suves. See oli kuum ja väga kuiv ja Ristil on eriti kuiv... Äkki nad ei kannata pikka läbi kuivamist?

    Mul pole sorte siiani olnud (v.a Guinea Gold), kuid kurdistani lumekupp on küll väga hästi vastu pidanud ja levinud ja murusse levinuna leian ma neid väikseid mugulaid ka täiesti mulla pinnalt - ja ikka kasvavad ja õitsevad. Külm ei näi neid selliselt võtvat.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, minagi mõtlesin sellele teooriale. Aga mu mälu järgi meil polnud mingi eriline suvi vaid tavapärane, sellised nad meil siin Ristil ongi kõrbenud muru ja olematute vihmadega, lihtsalt eelmisel suvel oli mujal ka selline, mitte ainult meil. Ma ise mõtlesin et ehk mitu põhjust ühes, põud pluss siis mingi ebasobiv talvenähtus lisaks. Õnneks on nüüdseks igalt poolt mõni taim ikka nina välja pistnud, õisi oli vähem aga noortaimi tuleb külvist, kannatasid just vanemad taimed.

      Kustuta