Karukellapostitus

 Karukelladega on sel aastal aias hästi, toimunud on massiliselt isekülvi, nii et pisikesi karvaseid taimelapsi piilub kõikvõimalikest ja -võimatutest kohtadest vundamendiservas ja peenra äärekivide vahel.

 Kõige varajasem karukell on slaavi karukell (Pulsatilla slavica), mis sel aastal avas õied 11. aprillil. Eestikeelsete taimenimede andmebaasis on ta eraldi liik aga teda müüakse ka halleri karukella slaavi alamliigi nime all. Looduslikult kasvab Karpaatide lääneosas.

Teine õitseja oli üks suure karukella vorm (Pulsatilla grandis forma moravica). Looduslikult kasvab Tšehhimaal, täpsemalt ajaloolisel Böömimaal. Õied avas 14. aprillil

Suur karukell (Pulsatilla grandis) alustas 20. aprillil. Looduslikult kasvab näiteks Ungaris, Austrias, Tšehhis ja Sloveenias

20. aprillil avas õied ka esimene harilik karukell. Neid on aias päris mitu. Selle seemiku ema peaks olema Pinwheel Dark Red

Eriti viljakas hariliku karukella seemik on heleroosade õitega

Harilik karukell ´Alba`

No ja mida aeg edasi, seda rohkem...

seemik siin...

...ja teine seal

29. aprillil alustas armeenia karukell (Pulsatilla armena).  

Samal päikeselisel päeval ka pärsia karukell.

2. mail avas õied kaunis uustulnuk. Sain paar aastat tagasi ühest imelisest alpiaiast karukella seemneid ja kasvatasin taimetittesid suure hoolega. Eri allikate andmetel pulsatilla patens ssp multifida või lihtsalt Pulsatilla multifida. Looduslikult kasvab nii Põhja-Ameerikas kui Aasias.

12. mail hakkas õitsema eestikeelse nimeta Pulsatilla flavescens

Ja 13. mail kahtlane karukell

ja ongi lõpuks kõik karukellad õied avanud. Samal ajal kui kahtlane karukell alles alustab, valmivad slaavi karukellal juba seemned - õieilu tervelt kuuks ajaks!