Tasapisi hakkavad õisi avama kõrvikpriimulad (Primula auricula) ja pehmekarvane priimula (Primula × pubescens). Looduslikult kasvavad kõrvikpriimulad Alpides ja ka Tatrates, armastavad valgust aga mitte otsest päikesepaistet. Minu aias kipub nende jaoks olema natuke liiga kuum ja kuiv aga päris ilma kõrvikuteta ka ei saa, kohe kuidagi ei saa. Pehmekarvane priimula on karvase priimula ja kõrvikpriimula hübriid.
Kõige kauem on aias kasvanud ema käest saadud nimetu kõrvik.
Mõned aastad tagasi tellisin talle seltsiks pehmekarvase priimula sordi `Exhibition Yellow`. See on kasvult tõeline hiiglane ja vars hakkab vaikselt juba peenemat puutüve meenutama.
Paar uut sorti tellisin ka eelmisel aastal. Kõik veel ei õitse aga näiteks `Sirius` on ka väga kena.
Küll on hea, kui sul on üks kamp sõpru, kes on samasugused aiahullud kui sa ise. Eelmisel aastal tundus mulle, et paari uut sorti kõrvikpriimulaid oleks hädasti aeda juurde vaja. Kohe väga hädasti. Sai siis sõpradele see soov kõva häälega välja hõigatud ja lahkelt leidis mitu kõrvikpriimula pojakest tee aeda. Nüüd on põnevust kui palju kui uued taimed tasapisi õisi avavad. Kui keegi oma lahke annetuse juurde ka nime oskab lisada siis olen väga tänulik, praegu nimetud.
Tema tuli minu mäletamist mööda Taga talust
Ja see vist Futu käest? No küll on ilusad!
Sarnane ema käest saadud priimulale aga õiesüdamik kollasema tooniga
Küll on need tegelased ikka armsad ja sul neid ikka on ka 😍
VastaKustutajaa, nüüd juba on :D
KustutaVäga armsad! Nii huvitavad värvikooslused neil ikka. Mul üks on, ja seegi pole veel lahti! :)
VastaKustutaMa täna leidsin, et veel kahel sordil on õiepungad
KustutaKhmm, huvitav kunas nad mulle meeldima hakkavad? (kulm koertsus ja meel hirmul!) :D
VastaKustuta