Reisikirjad jätkuvad

Leidsin üles ühel augustikuisel tööreisil tehtud klõpsud, mis on täiesti väärt ka aiablogis jagamist. Emake Loodus kujundab ikka kõige võrratumaid aedu!

Seekord imetlesin looduse loomingut Vallisaaril. Nagu nimestki eeldada võib, on Vallisaari saar, kuid sinna jõudmine on imelihtne. Tuleb lihtsalt Helsingis Kauppatoril õigele laevale istuda ja 20 minuti pärast oledki kohal. Lisan väikese kaardi ka aga võimalik, et see on veidi vananenud, infotahvel nimelt ütles, et "Krimin sodan ajalta". Igal juhul Vallisaari on kaardil allservas vasakul olev suurem saar, temast paremal on Kuningasaar ehk Kuninkaansaari. Üleval Helsinki.

Vaade Vallisaarilt Suomenlinnale:

Ka Vallisaaril on väga palju kaitserajatisi ja ajalooga seonduvat. Nagu näiteks 1876. aastal valmis saanud Aleksandri patarei.

 Kivi-imar on Eestiski ääretult sümpaatne, Vallisaaril torkas ta aga eriliselt silma:

 

Millised kaunid kooslused kokku sätitud.

Ja see mänd...

Käisime üle tammi Kuningasaarel ka. Saar on nime saanud Rootsi kuninga Gustav III järgi. Krimmi sõja ajal 1854-1855 ehitasid venelased ka Kuningasaarele hulganisti kaitserajatisi.

Kui meil 1905. aastal rahutused toimusid, oli ka Soomes olukord ärev. 1906. aastal hakkasid vene garnisonid mässama ning mässu esimene kogupauk tehti Suomenlinna kindluse pihta just Kuninkaansaarelt.

Meil oli Vallisaaril ja Kuninkaansaaril ringivaatamiseks vaid mõni tund aga tegelikult oleks väga mõnus seal suvel terve päev veeta ja rahulikult ringi jalutada, ujumas käia ja piknikku pidada. Kohvik on loomulikult ka, kuidas siis muidu.