Juured

Kui palju vajame tugipinda, mis meid koos hoiab? Kui palju sõltume teistest, kes jagavad sama pinnast? Juured on midagi silmale nähtamatut, seda nii  taimede juurestikust kui ka inimeste päritolust rääkides.

Laenasin postituse alguslaused Keraamikute Liidu aastanäituse "JUURED" tutvustusest. Pidasin plaani seda näitust Botaanikaaeda vaatama minna juba oktoobrist, avamisest saadik sest kui taimed ja keraamika koos ühes ruumis siis mis sa hing ühelt näituselt veel oodata oskad. Tegudeni jõudsin aga alles eelmisel nädalavahetusel. Näitus oli elamus, soovitan soojalt. Mulle meeldis kuidas pea iga keraamik oli oma teose keskkonda sulatanud, nii et tundus nagu kasvaks keraamika koos taimedega ja moodustaks üksteist täiendava terviku. Seepärast on ka blogis keraamika ja taimepildid läbisegi.

Kaks keraamikateost ühel pildil - Kadri Jäätma "Daucus Carota Sativus" ja Ann Nurga "Rahvapidu"

Rebaste läheduses õitses Lõuna-Aafrikast pärit Thomsoni saatusepuu (Clerodendrum thomsoniae).

Silma jäi kaunite lehtedega borneo begoonia (Begonia deliciosa)

  Taimestiku varjust piilus Väeloom, autoriks Reeli Haamer

 Näide meisterlikust sulandumisest - Kersti Karu "Õitsemine"
 

 Kaunite värvidega "õitses" ka kolmkant-pisipalmi (Dypsis decaryi) tüvi, looduslikult kasvab Madagaskari vihmametsades.

Suurepäraselt ümbrusega sobitatud kunstiteos. Kärt Seppel "Kärg".

Haidi Ratas "Looduse viljad"

Anne Türn "Õhujuured"

Edasi jalutades sai mul kahjuks fotoka aku tühjaks,  tegin paar klõpsu oma kehva telefonikaameraga aga enamus näitusest talletus mälupiltidena.

Austraalia hardenbergia (Hardenbergia comptoniana).

Simsi rododendron " Hexe" (Rhododendron simsii)

Karin Kalman "Perekond: jänesekapsas/oxalis"

Näitus on avatud 18. veebruarini, kel võimalik, minge ja vaadake oma silmaga.