Tavalised imed

"Talv juba läbi aga taimepilte polegi blogis", kurtis aiasõber. Et näidatagu siis tavalisigi kui erilisi ja haruldasi pole. Enne EV 100 polnud kuidagi mahti aga katsun siis nüüd oma eelmisel aastal tehtud pildid ritta laduda. Ühte-kahte lemmikut välja valida ei suutnud, päris mitu sai.

2017. oli aasta, kus ma juba kevadel haigestusin paljudesse läbipõdemata tõbedesse: kõigepealt raskekujuliselt lumekuppudesse, siis lumikellukestesse ja lõpuks juhtus ka see, mida ma kunagi ei arvanud - nakatusin ka võsaülastesse.

 lumikelluke `The Wasp` - milline vahva vorm ja värv. Esimeste kevadiste õite juures on aega ka pisikesi imesid ja erinevusi nautida:

 Võsaülane `Green Dream` on vahva mutant.

 Transilvaania sinilill `Harvington Beauty` - kuigi ka täiesti harilikud eestimaised sinililled on oma varieeruvuses ilusad

 Mõni asi on jääv - karukellad on mu kõige-kõige lemmikumad läbi aastate

 hullunud lemmik - traakia nelk maikuuses kivilas

 Juba mitu aastat lemmik - harilik kuldkann `Elfenbeinglanz`

 Merikannid on lemmikud, igasugused ja igat värvi:

Mägisibulate hulgast lemmikut valida on võimatu aga olgu nad siiski siin esindatud. `Happy`

Suurem osa mu lemmikutest on kevadel õitsevad taimed. Suvel valitseb minu pisikeses aias aedniku taimehuvi ja katsetamisoovi tõttu nimelt selline loominguline segadus, et see meenutab pigem juba kakofooniat. Vali siis sealt segadusest midagi välja. Järgmine postitus ehk valingi ja teen pildiseeria suvistest kooslustest. Praegu jäi hilisematest eraldi silma vaid jaapani ängelhein.

Varsti-varsti saab ootama hakata 2018. aasta lemmikuid. Kaugel see lumikellukeste aeg enam...