Juulikuiselt aias

Hakkasin  juulikuu aiapilte arvutis läbi vaatama, muidu jäävad märkmed täiesti tegemata.

Kõigepealt avastasin, miks mu püramiidkivirik juba paar aastat õitsenud ei ole. Olin lihtsalt liiga kade olnud teda jagama. Sel kevadel viisin terve pinu naaberküla rohevahetusele ja kohe peale seda sirgus kaks uhket õievart, mis praktiliselt terve kuu aega silma rõõmustasid.

Väsimatult on õitsenud ka kevadine minuartsia (Minuartia verna), mis alustas juuli esimestel päevadel ja õitseb siiamaani. Huvitav, miks kevadine, kui õitseb juulis.

Aias on käes tavapärane juulikuu -  päike lõõskab juba mitmendat nädalat, muru on kollane ja krõbiseb. Ehk veidi kergem on kui tavaliselt sest juuli esimesel nädalal kastis aia korralikult üle. Aga muidu nagu juuli ikka - roosiline ja lopsakas.

Kui kevadel tundus, et nii roosid kui liiliad said juba kasvu alustanult kevadise külmaga karmilt pihta, siis nüüdseks on nad piisavalt toibunud. Kadusid polnud, kuigi ma ei katnud kedagi ja isegi mullatud jõudsin vaid pooled roosidest. Roosade õitega roos `Angela`jäi mulle silma oma huvitava õiekuju poolest aga ka eemalt on ilus

`Auguste Luise`. Korra viskan kevadel peoga pikatoimelist väetist, rohkem ei poputa, kasvavad kruusapinnases küll, ja isegi muru sees poolvarjulises kohas, polegi vaja peenrasse istutada. Ütle veel, et roosid on nõudlikud.

Küll aga tuleb sorte hoolega valida - `Sexy Rexy`haigestub igal aastal suve teisel poolel tahmlaiksusesse, peaksin vist parema sordi vastu vahetama. `Aspirin` seevastu tundub täiesti haiguskindel olevat ja isegi lehetäidele ei maitse nii palju kui mõni teine roos

Aga mis ma nendest roosidest ikka jahun, kõik juba vanad sordid ja ennegi näidatud, uusi roose ma juurde osta ei plaani. Vaadake parem kaselehelist kellukat, kas pole äge! Kask, mis kask!

Kellukaid pean samuti hoolega valima sest nad kipuvad mul roostesse haigestuma, imelised valged kõrged kellukad, mis ma Tsiili käest rohevahetuses sain, olin sunnitud kõik lõkkesse viskama, rohelist lehte enam oranži rooste alt ei paistnudki. Ka mõned kerakellukad haigestuvad. Kivilaliigid  õnneks mitte nii väga.

Karpaadi kellukas kipub minu aias ebaviisakalt lamasklema ja teistel seljas elama, seetõttu poputan kelluka `Samantha` tittesid, et karpaadi kellukad nendega asendada.  Tited on ilmselt küll Karpaadi kelluka mõjutustega ning `Samanthast` veidi erinevad, kuid püsivad kenasti püstises asendis ja ei lösuta. Pildil olev sinine kellukas ongi üks `Samantha` järeltulija

Lõppu üks tore üllatus. Keegi aalujatest jagas aastaid tagasi niidu-kuremõõga seemneid. Külvasin peenrasse - ei midagi. Kuni sel suvel:

Ausõna - keset linnupiima puhmast ma teda küll ei külvanud !