Sinine juuni

Aias on saabunud veidi rahulikum aeg enne suurt värvidemöllu. Õitsejaid siiski jätkub, huvitaval kombel on suur osa neist sinised või lillakat tooni.

Leichtlini preeriaküünal (Camassia leichtlinii)

Südajas keraslill (Globularia cordifolia)

Alustamas on alpi astrid  - `Sabine` avab esimesi õisi

Ja kellukad alustavad. Eestikeelse nimeta Campanula ardonensis

ja kirikakralehine kelluke (Campanula bellidifolia)

Kivilas õitseb veel imepisike lasistani mailane (Veronica liwanensis)

Siniste õitega hispaania ebahüatsint kasvab põhja pool maja ja annab üldisesse sinisesse oma panuse

Kõige kõrgemad iirised on ka sinised

Akakapsad

Üks sinisemaid siniste seas - kevadfloks (Phlox divaricata)

Isegi väikesed tüdrukud on meil siin juunis sinised. Loodetavasti mitte enam külmast sinised vaid lihtsalt ilu pärast.

Ja suureks hakkavad need tüdrukud kah saama. Linda käis lasteaiakaaslaselt sünnipäevaks saadud 10-eurose rahatähega terve raamatupoe läbi. Minu küsimuse peale, kas midagi meeldib, vastas laps tähtsalt "Aga emme, mul on ju kümme eurot ja ma saan ainult ühe asja siit poest osta. Ma pean enne otsustamist kõik asjad ära vaatama ja siis hoolega mõtlema!"

Ja täna kui Linda vasaku jalaga voodist tõustes pikemalt virisema kippus, mõtlesin, et näitan talle kui tüütu see on. Virisesin siis ka ühe asja peale ja teise asja peale. Kohe isuga. Vahel on ju hea, kui emmed ka viriseda saavad. Linda vaatas mind ja ütles etteheitvalt: "Aga emme, kui Kaisa mind lööb, kas mina peaksin siis vastu lööma? Ära sina ka siis virise minu järgi!"

Veider tunne on kui Su oma lapsed Sind ärateenitult paika panna oskavad, natuke uhke, et vaata kui nutikad, samas natuke kurb ka, et nii ruttu suureks saavad.