laupäev, 3. juuni 2017

Läks ja laulis - 2. osa

Kui mu mõtted juba muusikale läksid, siis selle aasta mai kõlas nagu Vivaldi "Aastaajad" - kõik neli aastaaega ühes kuus koos. Panin aasta alguses puhkuseplaane pidades ka mai keskele kaks nädalat puhkust. Mõttega, et naudin oma lemmikaastaaega - kevadet. Sest maikuus on ju juba kenasti soe, eksole! Ja et aiamaal jõuan ka külvata ja peenraid teha ja kasvuhoone korda sättida ja üldse tuleb igavesti mõnus puhkus.

kevadine emajuur Gentiana verna

Veelkord tõestus ütlusele, et kui inimene plaane teeb, siis jumalad naeravad. Esimesel puhkusenädalal sadas iga päev lörtsi. Paar korda läksin ikkagi jonnakalt välja, otsisin verandalt ärapandud villase mütsi ja kindad välja ja läksin. Kasvuhoone sai korda aga midagi sinna sisse istutada küll põhjust polnud, aiamaale külvamisest rääkimata.

Teisel puhkusenädalal oli mul nädala alguses üks tööpäev. Tegin Šotimaalt tulnud loodusehuvilistele metsaretke. Oli võrratu päev - mul pole vist kunagi nii loodus- ja kultuuriloohuvilist gruppi olnud. Nad muudkui küsisid ja küsisid ja küsisid. Sain sellise positiivsuse laengu, et jagus kohe pikaks ajaks. 

Koju jõudes hakkasid külmavärinad ja jäingi haigeks. Sinna läks siis teine puhkusenädal....

Aga üldiselt oli mai tihe ja toimekas kuu. Meil siin peeti sünnipäeva - Anna ja Elsa teemalist loomulikult. Tegemist oli rohkem kui mõne suure juubeli ettevalmistamisega - kuigi eks number 5 ole väikese inimese jaoks ka juba juubeli mõõtu. Minul tuli vineerile hiigelsuur lumememm Olaf maalida, millele lapsed saaks kinni seotud silmadega porgandist nina külge sättida ning korvi loopimiseks penoplastist ja vatist lumepalle meisterdada. Õu oli lapsi ja kilkeid, päikest ja seebimulle täis. Väikese Linda tädi, Maarja, tehtud kook maitses veel paremini kui välja nägi ja see juba on midagi!


Aeg-ajalt olen keraamikat teinud, kuigi ka selle hobi jaoks kippus maikuus aega väheks jääma. See-eest käisin aga Stuudiokeraamikas suure vormi kursusel ja õppisin, kuidas tõeliselt suuri asju savist tehakse. Valmis sain pea 30 cm kõrguse ning 40 cm läbimõõduga savist lillepoti ümbrise. Pilt on tehtud mobiiliga ja ka vastava kvaliteediga. Küll aga on sellelt hästi näha, kuidas sellist suurt asja ehitatakse. Rullid aga muudkui savivoolikuid, selliseid nagu pildil esiserval näha ja laod üksteise otsa. Kokku läks selle suure ümbrispoti jaoks 12, 9 kilogrammi savi.


Pott on praegu eelpõletatud, tahan selle kuhugi puupõletusahju sokutada, peale seda saab ka lõplikku tulemust näidata. Kogemus oli igal juhul vägev!

Põletusega lähevad suured asjad muidugi ka märkimisväärselt kokku. Üldiselt tuleb arvestada, et vähemalt 10 %. Nagu juhtus selle vaagnaga, tegin omaarust hiigelsuure, noh et ehteestlaslikul peolaual ikka kartulid ja liha korraga peale mahuks. Ahjust tuli aga nii palju väiksem asi, et ma esimese hooga ei tundnud oma vaagnat äragi...


Rähne olen suuremal hulgal teinud ja siiani tundub ikka, et tegijale jäävad näpud - mul pole kodus ühtegi rähnitassi. Peab veel meisterdama.


Ja olengi jutujärjega jõudnud juunisse. Prrr...kui külma juunisse!

12 kommentaari:

  1. Külm on olnud jah, aga loodus on üllatavalt lopsakas ja õisi meeletult palju. Hea turismigrupp annab uskumatu positiivsuselaksu. Ilus aeg on.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ilus on tõesti! Oleks vaid rohkem aega seda nautida...

      Kustuta
  2. Puhkus tuleb planeerida salaja, kohe väga salaja ja sosinal, siis on lootust. Suur pott on vägev, vaagen ja tassid ilusad nagu ikka. Aga selline tort võtab isegi mittemaia vanainimese jalust nõrgaks. :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tort oli tõesti imehea. Lindal oli nõudmine, et need AnnadjaElsad peavad kindlasti tordi peal olema aga enamuse tegijate lastetordid on hirmus magusad. Lapsed ei jõua sellistest tortidest ühte tükkigi lõpuni süüa, enne saab magusaisu täis. Puhas suhkur. Seepärast mul ongi hea meel, et Maarja tegi, kook oli kohupiimaga, mahlane ja mitte liiga magus, kuhjade viisi puuvilju veel lisaks. Nämm!

      Kustuta
  3. Mina olen puhkusega täitsa rahul.:) Just nimelt, et kõike oli: lund, rahet, öökülmasid, tuult, päikest, leitsakut, vihma, aga ka lehtimist ja muud silmailu. Jaheduse poolest oli tegelikult isegi hea igasuguseid suuremaid töid teha, et polnud väga palav.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Liigne palavus sel kevadel just ei ähvarda :D

      Kustuta
  4. Huvitav, et see savi on nii äraarvamatu materjal - teed üht, välja tuleb teine. Kontrollifriikidele oleks savitamine vist hea ravi. :) Teine selline kontrollimatu kunstiala, mis kohe meelde tuleb, on akvarellmaal, kus ei saaks iial seda paberile, mida vaimusilmas ette näed - värvid jooksevad eest ära.
    Huvitav, kui palju see 12,9-kilone kauss peale põletamist kaalub? Vaagen on nii armsa mustriga.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. On tõesti! Mina, vana kontrollifriik, olen aru saanud, et keraamikat tehes ei tasu kunagi liiga kindlalt ette kujutada, mis ahjust tuleb - nii on endal kergem :) Kui poti põletatud saan, võin ära kaaluda.

      Kustuta
  5. Rõõmsat meelt sünnipäevalapsele! See sünnipäevateema on aktuaalne sellises vanuses ja uhke tort on kinnituseks päeva õnnestumisele:) Suurte esemete vormimiseks peab kannatust ja ilumeelt jaguma.
    Kus nii suuri savikausse põletada saab?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mina lasin sealsamas Stuudiokeraamikas põletada aga eks neid kohti on kindlasti teisigi.

      Kustuta
  6. Keraamika on põnev, pane ikka lugeja rõõmuks pilte yles. Sul on ilusad ja korrektsed tööd ka.
    Aednikul läks mai tõesti aedlemise asemel kylmast värisemisele rohkem, kahju.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Suur tänu heade sõnade eest. Eks ma aeg-ajalt panen ka keraamikapilte kuigi suvel tuleb uusi asju vähem peale, erinevaid tegemisi on palju.

      Kustuta