tingel tangel tungel...

...mul on paras džungel!

Kõik eelmisel aastal viisakalt ja viksilt käitunud taimed on kas kolm korda laiemaks kasvanud või siis nii pikaks veninud, et ise suurest ehmatusest minestavad ja teistele otsa vajuvad.

Samal ajal on kõrrelistest enamus parematele jahimaadele lahkunud (kuidas on see võimalik, et minu suhteliselt kuivas kõrbes stepirohud kõik saba andsid aga tarnad on vägagi rasvased ja rõõmsad?).

Eriti rahulolev on alles teist aastat aias kasvav Leersi tarn.

Igatahes oli vaadete osas tegemist tõelise õudusega, vahepeal käisin õuest läbi ainult silmad kinni. Kuni ükskord ohkasin ja alustasin tulpide ülesvõtmisega. Pilt sai kohe tunduvalt parem.

 Seejärel teisaldasin laiuva (ja kuidas veel laiuva) peekerlille alt kärutäie taimi ja ohjeldasin kõvasti kellukaid. Laiuvast peekerlillest endast aga ei raatsi ma kuidagi loobuda, ta on õitsedes armsake ja kõiksugu mummude magnet kah veel. Las ta siis laiub seal peenra südames. Pildi esiplaanil täpitud kellukas ja tagaplaanil laiuv peekerlill. Mõlemat juba usinalt harvendatud.

Tugeva kärpimise läbinud taimepusa koos roosiga `Angela`.

Kerakellukas `Caroline` kaisutab roosi `Pretty Sunrise`esimest õit.

Liiliad alustavad. Minu ainus martagon peale selle kõige tavalisema taluaia kirju liilia on `Orange Marmalade`

Alati särav "pulmaliilia" on mõnusa madala kasvuga ja varajane. Päris nime ma ei tea aga kuna ta kingiti meile pulmadeks, siis olgu tema pealegi "pulmaliilia". Väga armas ja eriline sort.

`Double You` meeldib mulle ka hirmsasti, samuti madala kasvuga.

Ma ei oskagi seletada, kuidas minu aeda nii palju liiliaid sai.  Ausõna ma ei ütleks üldse, et ma neisse väga haigestunud olin aga üks aaluja tõi ja teine ja see lihtsalt läks nii. Nüüd ma ei oskagi nagu enam ilma. Ehk sellepärast, et nad on tugevad ja elujõulised, püsivad oma kohal ega lamaskle kellelgi seljas.

 `Annemaries Dream`

Aga nüüd on aeg aiast tuppa astuda ja sünnipäevalapse kook viimaste maasikatega kaunistada. Palju õnne, kallis Kaisa! Alles see oli kui Sa meie juurde tulid aga näe, juba kaks täis!