Avastasin peale kokkutulekut, et sel aastal polegi ma ühtegi aiareisi teinud ja nii saigi üks Lõuna-Eesti reis ette võetud. Nüüdseks olen tagasi kodus, koos terve hunniku uute hostadega Aalujate ühistellimusest.
Aga enne kui hostadele uut kodu hakata rajama tuleb teha kiire jalutuskäik koduaias. Koju tulles tuleb ju ikka kõigepealt aed üle vaadata. Lähme koos Linda ja Kaisaga - mina vaatan iluaia üle ja lapsed kontrollivad, palju kuumaasikaid vahepeal punaseks on jõudnud minna.
Kui ma suure suuga hõiskasin, et minu liiliad küll maas ei lamaskle vaid seisavad siivsalt püsti, siis unustasin ma selgelt oma `America`. Panin talle toed, et ta täielikult ei minestaks. Aga muidu ilus liilia ja üks esimesi taimi minu aias, tõin ta aiapoest juba 2010. aasta sügisel. Sel aastal ilmselt hakkan seda pusa lammutama kui keegi soovib, saan jagada.
Sügavas minestuses on ka kellukas `Blue Eyed Blonde`. Mulle lamasklemine ei meeldi aga sel kellukal on ilusad lehed ja ta meeldib mulle vaatamata ebaväärikale käitumisele. Peab talle rohkem kive toeks ümber sättima.
Liiliapeenar veidi eemalt pildistatuna
Kui Milda kevadel käis, tõi ta külakostiks hunniku liiliasibulaid, liilia mix. Torkasin nad teiste vahele. Nagu näha moodustas poole pakist `Lollypop`, kes siia kollasesse peenrasse küll ei jää, kolib minu olemasoleva `Lollypopi` juurde - sain nüüd kerge vaevaga ilusa suure laigu seda liiliat.
Teise poole Milda kingitusest moodustas üks väga suure õiega kollane, kes sobib küll oma kohale kui valatult. Nime kahjuks ei tea.
Nimetu on ka see oranž aga imelise värviga, särab kaugele. Pildile püüda on teda raske.
Üldiselt on aga ehtne juuli, aed on täis õisi ja värve ja lõhnu, nii et ajab pea kergelt pööritama. Kohati vaatan, et ei, nii ei lähe - liiga hullumeelne ja kirev on see kõik. Samas on ikkagi kesksuvi, küll kõik peagi rahuneb.
Kivila tegin alles nädal tagasi korralikult kahvliga (aitäh, Futu soovituse eest, üks korralik kahvel on kivilas asendamatu tööriist!) puhtaks, täna aga avastasin, et peaks uue ringi peale tegema. Umbrohu hulka hinnates jäi silm millelegi muule - Potentilla compacta (eestikeelset nime tal veel pole) on õitsema hakanud.
Nagu ka lasistani mailane (Veronica liwanensis)
Aprikoosmaran (Potentilla x tonguei) sirutab oma varred kaugele kivilasse.
Selle laugu sain ma kelleltki koonuslaugu nime all aga tundub, et on midagi muud. Misasi, pole õrna aimugi.
Aga aitab lobast - hostadele on vaja koht leida.
Kui te nüüd arvate, et ma selle voolikuga peenraserva teen, siis te eksite. Voolik on pildile jäänud hoopis muul põhjusel...
Küll on hea aiatööd teha, tirid aga basseini aias sinna, kus parasjagu tööjärg ja lapsed istuvad ilusasti paigal nagu kukupaid.
Jaaa, suvi on hea aeg. Lapsed kuskile liivahunnikusse või veepotti kinni ja ise oled vaba :)
VastaKustutaVesi on lastele jah kuidagi ülim hoidja kui seda parasjagu ja silma all :) Südasuvi peabki ju olema hullumeelne, lõhnav ja värviline, ikkagi põhjamaa ja kauaks seda antakse :) Nii Veronicalr kui Potentillale soovin kiiret kasvu ja pikka iga :D
VastaKustutaOhh, mis mõnu, kui nii veega plädistada saab! Meil kahjuks on päikeselistel päevadel väga tuuline olnud ja ühel poisil siiani veel igiköhaviirus. Aga loorus pole kadunud :)
VastaKustutaPotentilla compactale võiks pakkuda nime pisi-maran. Nii nunnu :)
VastaKustutaIsegi tahaks vahetevahel niisama kusagil turvaliselt sulistada (ja unustada kõik tegemist vajavad tööd ja alalõpmata kiiruse, mis tagant torgib).Lausa kadedaks teeb laste muretu solberdamine!
Südasuvi ongi vesi ja värvid ja džungel :) Kevadel oleksid kõik peenrad justkui tühjavõitu ja sinna võiks veel paljugi istutada, aga suvel ei mahu olemasolevgi enam kuskile. Pole viga, varsti on rahu majas :)
VastaKustutaTaimed on Sul lopsakad ja ilusad
Vaade kuningliiliatega on kadestamisväärt! Minu silmale pole see kirju vaid lihtsalt külluslik- selline üks suvi peabki olema.
VastaKustutaLauk paistab õie poolest küll koonuslauk.
Hostapeenart olen ka mina kaks päeva kaevanud ja täna sain ta valmis, taimedki istutatud. Muidu ma vigiseks, et jälle sai üks kohustus juurde tehtud, kuid mitte seekord- peenrateoga sai ühtlasi likvideeritud üks viimaseid kolekohtasid.
Kuningliiliaid siin pildil nähes tuli meelde, et sel aastal polegi neid oma aias kasvamas näinud:(Ilusat lopsakat õitemerd peab nautima. Jaa, tean, et õues ühtegi mängu ilma veeta ei toimu;)
VastaKustutaSee kungingliilia klump ajab mind kohe kadedaks. :) Minu omadel söödi enne avanemist õied ära ja see pole esimene kord. Kavatsen nad tagaaeda kolida, sealsed liiliad on puhtad.
VastaKustuta