Kolmapäev, 26. august 2015

Ergav kõrbepäike ja mägiaed

              Kui mitmel pool tuli täna mingisugunegi vihm, siis meil säras jätkuvalt päike. Aed meenutab järjekordselt kõrbe, kaks põõsasmaranat läheb ilmselt välja ja ka hekipõõsad on juba natuke liiga kahtlustäratavalt pruunid. Floksidest tuleb minu aias vist loobuda, isegi aiaäärses "See-ei-ole -peenras".  
              Kusjuures ma olen seda aiaäärset ka mitu korda kastnud. Aga vähemalt pakuvad need haledad floksilaadsed tooted varju seal all kasvavale madalama rinde taimedele.

Aga istutamisega hakkasin ikkagi täna tõsisemalt pihta sest kaua võib! Igal õhtul 3-4 potikest maha pannes tuleb enne lumi maha kui ma lõpule jõuan. Nii et täna istutasin terve päeva. Neli kastitäit taimi on maas, kolm jäi edaspidiseks. Igast taimele kaevatud august saagiks raudnael või kaks. Need jäid ka pildile.


    Aga kuhu ma neid istutasin? Kõik mu selleaastased projektid on pooleli ja seepärast ei taha neid ka näidata aga natuke Rahmeldaja eeskujul ajalukku piiluda võib ikka.

   Aastal 2011 oli samal alal kolm tikripõõsast ja õunapuu.


   Aastal 2012 oli pilt täpselt sama aga vahepeal värvitud kuuriga ja  ilma õunapuuta, sest kui me jõuluajal vanemate juurest tagasi saabusime, oli torm selle pikali lükanud.

   Aastal 2013 ilmus sinna tikripõõsaste juurde väike algus järgnevale. Kunagi olen sellest ka blogis kirjutanud.
Suve jooksul see algus muudkui kasvas ja kasvas kuni oli augustikuuks selline:



   2014. aasta sünnipäevatalgutel lõi suguvõsa käed külge ja muuhulgas tekkis sellele moodustisele serv. 2014. aasta juulis oli pilt selline.

   2014. aasta augustis tabas mind valgustus.  Sain korraga aru, et mul ei ole vaja aeda kaheksat ühesugust tikripõõsast, vaid piisab viiest ja peenral jalus olevad tikrid said välja juuritud. Algas jälle laiendustöö:

      2015. aastal olin ma muidu taimede ja üldmuljega rahul ainult, et maastikus istus see "emalaev" kehvasti. Istutusala nägi välja otsekui mugandus eesti folkloorist tuttavast muinasjutust. Nagu oleks ühel päeval suure kohina ja mühinaga pilve seest kostnud hüüe  "Alt ära, peenar tuleb!" ja siis oleks see moodustis aeda laskunud.

     Jällegi sai appi kutsutud talgumeeskond Kääbikumamma ja Väikevenna näol, kes mu mõtte teoks aitasid teha. Nüüd on maastikus küll. Ja nii uskumatu kui see ka pole läksid osavate talguliste abil laiemaks nii istutusala kui ka selle servas olev teerada. Mina olen rahul!

 Huvitav fotokas teeb selle ala kaks korda laiemaks kui päriselt on...

 Ja sinna ma siis istutasingi. Mõned vabad kohad veel jäid aga mitte kauaks.

Nüüd on maastikus sellel alal kõikjal piirid ees ja edasised laienemised jäävad ära. Küll aga ootan juba, et kõiki neid uusi huvitavaid  "liustikunõlva" tutsikuid ja lipsikuid õitsemise ajal uurida. Põnevust kui palju!

22 kommentaari:

  1. Kas mina olen ajaloost kirjutanud ? :D Sinu peenralugu on igati vahva, ma ikka lausa naersin seda juttu, eriti see eest ära, peenar tuleb :D Ajalugu on tore ja peenar uhke. Järgmisel suvel ma ütlen, isegi ehk hiliskevadel :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kirjutasid, kirjutasid. Ja väga vahvalt kusjuures, ma kohe vaatasin, et peab ka kroonika tegema.

      Kustuta
  2. Hmm, nii palju Sul seal küll laupäeval vaba ruumi ei olnud kui praegu uusi istutuskohti paistab. selline tunne, et Sa oskad kuidagi peenardesse ruumi vahele juurde toppida. :D Hoian pöialt, et kohe ka teiemaile vihm jõuaks, sul on seda väga vaja!
    A ma mõtlesin ka oma kivilale lahenduse välja ja Lillekasvataja kiitis heaks ka. :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See on kõik fotoka töö ma ütlen, ise ka vaatasin, et piltidelt tundub ala kaks korda suurem. Aga vihma osas on pöidla hoidmine väga vajalik.

      Kustuta
  3. Väga põnev peenra tulemine ja tulemus näeb aina profim ja naturell välja. Eriti kavalalt on see liustikuosa sinna otsa keevitatud. :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kõik tänu Sinu koduranna kividele :) Ma kohe vaatasin, et nendega annab midagi ägedat ette võtta.

      Kustuta
  4. Küll on kahju, et Sind nii kuiva elamise peale on seatud. Äkki aitaks mulda või vähemalt istutusauku leotatud kergkruusa sissesegamine, aitaks veidigi niiskust säilitada, koguks seda märjal ajal ja kuival vabastaks.
    Ajalugu on alati huvitav ja see liustikuosa tõeliselt vahvasti peenrasse sokutatud. Aga kui hoolega vaadata, siis mõnedkümned sentimeetrid annaks ikka laieneda küll veel :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kruusa on meil siin kõik maapind täis, juurde segada küll pole vaja :) Pigem murran siin aiatööriistu istutusaukude kaevamisel. Pole viga, tuleb rohkem kõrbetaimedele orienteeruda.

      Kustuta
  5. Ega alati polegi vaja laieneda ja meie kõrbepiirkonnas panebki Koha vaim paika, mida saab kasvatada ja mida mitte, pole mingit mõtet endale liigseid muresid tekitada ja hankida taimi,millele su aed kasvukohana ei meeldi. Vähemalt mina olen selleni jõudnud. Sest aed on lõpuks ikkagi koht, kus selles armsas teemajas pere või sõpradega aega veeta ja peenart imetleda. Mitte pidevalt muretseda kõngevate taimede pärast.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Täitsa õigus! Aga enne tuleb ju kõik läbi kasvatada, et teaks, mis läheb ja mis mitte. :)

      Kustuta
  6. Vahva lugu ja areng. Oled nii toimekas ja tubli seal oma väikeste korval. Küll neil on ka põnev uudistada, mis igalpool kasvab...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Uudistada on põnev jah eks ma katsun neid ka ikka meeles pidada ja ikka maasikataimi ka peenraserva sokutada.

      Kustuta
  7. Tore arengulugu :) Ka mina leidsin see aasta, et mul on ülearune tikripõõsas :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eksole! Vahel on nii raske muuta asju, mis on alati mingit kindlat rada käinud.

      Kustuta
  8. Põõsasmaranaid veel ära maha kanna, sest nad on ju loopealsete taimed ja peaksid põuda hästi taluma. Kui igast august leiab kaks naela, siis võiks mõelda juba tööstuslikule rauakaevandamisele!
    Peenraga oled suure töö ära teinud ja väga põnev oleks ikka ükskord pilk peale heita! :P

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nad kiratsevad tegelikult juba pikemat aega, pole neile õiget kohta leidnud. On küll päikeselise ja kuiva koha taim aga üllataval kombel tahab ikka mingit kindlat paika, mida polegi nii lihtne leida. Minu aias lähevad põõsasmaranad kõigi reeglite järgi valitud kohas välja, samal ajal kui kohas, mille kohta Kääbikumamma teatas, et "siin ei hakka see küll mitte kunagi õitsema!" on põõsasmaran õisi täis kuni külmadeni. Aga seda pilgu peale heitmist jääme siis ootama ;)

      Kustuta
  9. Tubli tüdruk - iseäranis selle poolest, et ei ole neid "enne" pilte unustanud teha. Tulemus on väga super! See tähendab nüüd seda, et lähen kohe oma praegust objekti pildistama, enne kui see on päris täis istutet.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Enne pildid on väga vajalikud aga ununevad sageli tegemata.

      Kustuta
  10. Oi, kui hea! Aialugu ja sinna mahub mu meelest veel veidi kive ja taimi ka. Mulle meeldib ka väga see, kuidas sa oled kaks kivilastiili ühendanud. Ilus!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ega eriti enam mahu, piltidelt on näha kuidas kõik napilt aastaga täis kasvab

      Kustuta
  11. Ilus ja kompaktne!
    Minul on kõik süsteemiga "Alt ära, peenar tuleb". Kusjuures oli mul ka plaan oma käkikesele midagi sinu liustiku laadset juurde keevitada, aga mul sai jõud otsa ja taimi on vähevõitu.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eks ta ole alguse asi, küll jõuab need "muinasjutupeenrad" kenasti aeda sulatada. Kusagilt peab ju pihta hakkama ja kui see tegemine selline muu töö ja elu kõrvalt nokitsemine, siis lähebki aega. Aga ehk ongi nii toredam ja huvitavam, mõtted saavad settida ja ise ju ka õpid ja arened vahepeal. Ja taimed tulevad ise, küll Sa näed :D Minu kastitäitest on vaevalt kolmandik ostetud taimi, kõik muu on rohevahetus.

      Kustuta