laupäev, 6. juuni 2015

Juuni algus aias - kapsad ja kannid

Tundub nii, et kodusel inimesel on alati kõige kiirem. Jõuan küll õhtuti aiablogid läbi lugeda aga enda aia kohta ei kipu kirjutamiseks sobivat hetke nii lihtsalt tekkima.

Lõppenud maikuu võib kokku võtta järgmiselt - külm, kuiv ja tuuline. Ma ei mäleta, et ma eelmistel aastatel juba maikuu õhtutel kastekannuga ringi oleks käinud. Juulis küll aga mais? Uues suures sademevee kogumise mahutis on natuke veel vett alles, vihmaveerenni all olevad tünnid on aga ammu tühjaks kastetud.

Oma osa suures kuivuses on muidugi ka pidevalt lõõtsuval tuulel. Suurt pahandust ta peale mullakuivatamise aias korda ei saatnud, välja arvatud see, et aedniku peavaluga tuppa peitu puhus. Kui Raplamaal sadas eelmisel nädalavahetusel rahet, siis meil lõõskas sel ajal päike nagu tavaliselt.

Üldiselt aga jätkub jaheda ilma tõttu veel pikalt õiteparaad kiviktaimlas. Värvikirevust lisavad akakapsad või siis Linda moodi öeldes - hapukapsad.

Üllatusega avastasin, et mul on olemas ka roomav akakapsas Variegata. Eelmise aasta taimekahmamise tulemus. Päris kenake teine, õied on üllatavalt sinised.

Kiviktaimlas õitsevad ühed mu lemmikud - merikannid. Lemmikute kohta on mul neid tegelikult vähe. `Düsseldorfer Stolz` ja üks  Islandilt pärit merikanni liik. Päris uus on Muhedikemaalt saadud varretu merikann, loodetavasti läheb ta suure kuivaga ikka kenasti kasvama.

Peenrasse ilmunud rohked seemikud on kraadi võrra tumedamat tooni kui nende Islandlannast mamma. Pildil paremal asuva Islandi merikanni õied on õrnroosad, seemikud on pildil vasakul.

Alustamas on ka iirised. Nendega on peenardes praegu üks puder ja kapsad. Uusi sorte sai nii eelmisel aastal Taga talu talgutelt kui sel aastal Muhedikemaalt. Kuigi lehtedel olid nimed kirjas, tekkis transpordi käigus ikka üks suur segadus. Küll järgmisel aastal näeb, kes ja kus.


Ilusad on nad igal juhul, olgu siis nimega või nimeta:




Aga nüüd paluks sooja ja vihma!

7 kommentaari:

  1. Sel aastal on tõesti pikk ja lausa ülipikk õitseaeg nii mõnelgi. Merikannid on tõesti ilusad ja armsad ja mul on otsatult hea meel, et nii Sinu kui Kata merikann õitsevad ja pole kaotanud talvega lehekestki. See o esimene kord kui need mul kevadeni elus püsivad. Hapukapsaste eest peaks väikesele Lindale eripreemia tegema :D

    VastaKustuta
  2. Ilus! Merikannid on nii armsad, igatsen neid ka, aga ei ole õnnestunud veel oma aeda saada...

    VastaKustuta
  3. On olnud üks isevärki mai ning nagu ikka saab tõdeda, et armas pisike kodumaa on nii ääretult suur.

    nende iiristega on jh selline lugu, et need kõik, mis minult said ongi nimetud, sest pärinevad ajast, kus nimi ei olnud oluline. :D

    Linda ütlemised on ikka vahvad. Hea, et need ka üles saavad täheldatud, tal endal suurena huvitav lugeda ja meenutada.

    VastaKustuta
  4. Jah, kuivus on väga kurvaks tegev. Murphy seadus ütleb muidugi, et kõige kuivem on seal, kus on vett läbi laskvad liivased mullad. Meil Tallinna külje all ja mändide all pole sadanud nüüdseks vist juba 5 nädalat. Jah, viimane sadu, mis ka kastis, oli tõesti aprilli lõpus. Edasi on ainult asfaldile märgi täppe tehtud. See tähendab, et ma muudkui kastan ja kastan, tundide kaupa. Ja hommikul tõuseb päike ja lõõskav tuul ning õhtuks võin taas käe randmeni liivamulda toppida, leidmata midagi niiskemat kui tuhk ahjus.

    Ega muud üle ei jää, kui tuleb ette võtta ja kõik peenrad multsi alla panna.

    VastaKustuta
  5. Sellest multšist meie poolkõrbe puhul natuke on abi, aga mitte põhjalikult. Käisin just pokazuhhapeenart vaatamas, tuul oli pool männikooremultši metsa alla lennutanud ja korralikult läbileotatud papid purukuivad. Peab ikkagi voolikud jooksma panema.

    VastaKustuta
  6. Alpikaljul mul ongi jämeda kruusa kord multšiks peal, muidu seal niiskus ei püsiks. Vaikselt hakkab tulema tunne, et kas mitte äkki ka hostapeenar ära katta...veel pole otsustanud.

    VastaKustuta
  7. Ka meil on kuiv, kuigi mingid vihmahood on vahel ka üle käinud. Aga need on olnud napid. Mis meid päästab, on savine maa. Aga eile peenramaad kõblates oli küll tunne nagu oleks raiund Etioopia kõnnumaad. (Umbrohi ei hooli sest muidugi midagi ja kasvab, sellepärast siis kõplamine).
    Sinu merikannid on kenakesed!

    VastaKustuta