Jälle väike "minisünnipäev" käes. Sünnipäevalaps tegi eile õhtul meile üllatuse ja õppis iseseisvalt istuma. Varem istuti ka aga alati kusagilt kinni hoides. Ega see tasakaal praegugi väga kiita pole, kui keskendumine kaob ja aktiivsemalt ringi veheldakse, on laps peagi selili nagu sitikas. Aga järjekordne verstapost siiski.
Hambaid sünnipäevalapsel veel pole. Nagu piltideltki näha, rändab kõik võimalik (ja ka võimatu) esimese asjana ikka suhu. Erilised lemmikud on elektrijuhtmed, nii et need on nüüd kõik peidetud. Õnneks on meil ka väga hästi töötav õevalve olemas ja sageli kostavad hädahüüded: "Emme, Kaisa kisub tapeeti" või "Emme, Kaisa lutsutab minu raamatut!". Üldjuhul aga ollakse omavahel päris head sõbrakesed.
Kaks nukukest.
VastaKustutaNo mis teha, kui need hambakesed, mida veel pole, nii kangesti sügelevad, millegagi tuleb nad ju välja võluda. Tubli linnupoeg
Nukukesed, nunnukesed :) Imearmsad tirtsud :) Ja muidugi tuleb hambad välja meelitada :)
VastaKustutaToredad tüdrukud, aga häda sellega, et nad kasvavad liiga kiirestii suureks!
VastaKustutaMillised vahvad preilid.:) Jah, ruttu kasvavad need lapsed tõesti. Minu omad on juba 29 ja 32 ja ammuks see oli...:)
VastaKustutaÕnnitlused minisünnipäeva puhul!
VastaKustutaHämmastav kuidas aeg lippab... juba nii tegija... varsti aitab rohida ja lilli noppida :). Ikka õnne ja päikest!
VastaKustutaSäravad ju :)
VastaKustuta