Korfu

Esimene õhtu Barbatis. Kannuke veini õhtusöögi juurde... Suuremaid restorane oli Barbatis meie sealoleku ajal nii 4 ringis, kõik ei olnud vist veel lahti ka, kuna hooaeg alles algab. Et mitte mõnele perekonnale eelist anda käisime kordamööda kõigis. Restoranid on enamasti pereettevõtted, ühel õhtul tõi meile näiteks lauanõud ülipüüdlikult nii 7-8 aastane tüdrukuke. Toit oli kõigis ühtmoodi hea ja igal ühel omad nipid et me tagasi tuleksime. Meile lähimas restoranis, mille nimi kuidagi meelde ei tahtnud jääda (Astrofelia või midagi taolist), tõi näiteks peremees meile tasuta magustoidu. Igal juhul jäigi see koht rohkem meelde peremehe järgi, kes oli ilmselgelt liiga palju oma restorani häid roogasid maitsnud, nii et ta kõtu kollasesse t-särki kuidagi ära ei tahtnud mahtuda. Kollane t-särk oligi ilmselt selle restorani tunnusmärgiks, sest selle vahetas peremees alles laupäeval....korraks musta värvi särgi vastu...et pühapäeval jälle sellessamas kollases ilmuda. Lord Byroni nimeline restoran meelitas aga äärmiselt libekeelse (heas mõttes) kelneriga, kes tegi meile teisel külastusel kannu veini välja ja jutustas Korfu elust :) Kolmandas restoranis pakuti hea kreeka toidu juurde ka jalgpalliülekandeid.


....ja selline vaade. Barbati on ideaalne külake neile kes tahavad rahulikku omaette olemist ilma ülerahvastatud ranna ja liigsete turistilõksudeta. Seega sobis meile ideaalselt. Enamasti oli rannas peale meie veel 4-5 seltskonda, sama reisiga tulnud soomlasedki tundusid hotelli basseini eelistavat. Võibolla seetõttu, et vesi on tõesti tulisoolane ja pärast ujumist tundub mõnda aega nagu oleksid üleni soolakihiga kaetud. Aga see eest oli vesi tõeliselt mõnus, sinine ja läbipaistev.




lihtsalt ilus - naaberküla Nissaki rand oli kaljusem, tundus ideaalselt sobivat sukeldujatele. Sukelduda on muidugi kõige toredam ilmselt Paleiokastritsa ümbruses, kus on veel ilusamad kaljud ja hulganisti koopaid


Albaania armastusavaldus - serveeritud Korful massiliselt kasvavale viigikaktusele (Opuntia) Kasvab väidetavalt kuni 5 meetri kõrguseks, meie nägime 2-3 meetriseid


Selline ta siis on - oliivisalu. Puudel on enamasti küljes ka sildid numbritega. Saagi valmimise ajaks laotatakse suvel rullikeeratuna puude all olevad võrgud laiali ja oodatakse kuni oliivid alla kukuvad (Korfu oliivipuud kasvavad enamasti piisavalt suureks et nende otsas ronimine ebamugav oleks ja traditsiooniliste korjevahenditega ligi ei saaks....või siis keda need kreeklased petavad. Puu all veini juua ja oodata kuni oliiv maha kukub on ju märksa mõnusam)



Ja tulevadki välja rolleri laenutamise head küljed. Kuna Kerkyras, Korfu pealinnas peatuvad pidevalt ka suured kruiisilaevad kust korraga umbes 30-40 bussitäit turiste saarele laiali sõidutatakse ja teed on kitsad, eriti mägikülades, on rolleri laenutamisel auto asemel suured eelised.



Kõige parem asi on vedeleda sinises ja läbipaistvas vees kuuma päikese all ja oodata kuni keegi teine sulle liha grillib ja veini valab