Kui tavaliselt on meie pere reiside planeerimine suures osas minu õlul, siis sel korral andsin enne lühikest Läti reisi ohjad peaaegu täielikult abikaasa kätte. Suur oli minu üllatus kui ta täiesti omal algatusel pakkus välja Riia botaanikaaia külastamise. Kiire pildiotsing Internetist midagi meeliülendavat ei näidanud aga uudishimu oli suur.
Kohale jõudes teatati mulle muidugi, et parema meelega jäädakse Kaisaga värava taha einet võtma ja ringi jalutama ja nii kappasingi üksinda botaanikaaeda avastama.
Kui enne minekut olin mõelnud, et botaanikaaia külastamiseks pole just kõige sobivam aastaaeg - kevadel oleks ju märksa õiterikkam ja huvitavam, siis kohapeal selgus, et olin unustanud daaliad.
Daaliaid leidus botaanikaaias ei rohkem ega vähem kui 260 eri sorti ja mulle, kes ma jorjenitest suurt midagi ei tea, oli seal uudistamist küll. Näiteks polnud mul õrna aimugi, et daalia võib olla ka selline:
Dahlia `Platinum Blonde`
Aga neid oli seal kõikvõimaliku õiekuju, värvi ja suurusega:
(Vasakult paremale lugedes: `Red and White Fubuki`, `Pooh`, `Rundale`, `Cinabar`, `Tisa`, `Big Boy`, `Biedermannsdorf`, `Miss Vivian` ja `Beibe`.)
Daaliate juurest viis tee mind otse nõiametsa:
Mul on kahju, et ma ei taibanud metsast välja jõudes pildi asemel videot teha, sest korraga kostis mu ümber nii kõva pisilindude sädistamine, et ma alguses mõtlesin, et see tuleb asja põnevamaks tegemiseks kusagilt kõlaritest ja kuulub näiteks taamal paistvate "pokude" juurde.
Aga ei, kõik puudeladvad olidki täis pisikesi linde, kes botaanikaaias oma elu elasid. Kui muidu polnud teisi külastajaid vihmase ilma ning tööpäeva tõttu näha, siis Pokude vahelt leidsin ühe uudistaja veel.
Aastaajale vastavalt toimuski pidu põhiliselt kõrreliste, heleeniumide, siilkübarate ja flokside seas. Teiste vahele oli pikitud ka daaliaid ja kannasid.
Kivila oli väga ilus ja kenasti ümbritsevasse sobitatud. Küll seda oleks huvitav kevadel näha.
Kivila taga peitis end üks häbelik hobu.
Õuekaktuste ja mägisibulate ala palmihoone külje all oleks ehk veidi samblikest puhastamist tahtnud.
Palmimajasse ma ei olekski muidu läinud kuna ootaja aeg teisel pool aeda tundus kindlasti juba hiiglama pikk aga noh, häda ei andnud häbeneda...
Tegin veel kiire põike liblikate juurde ja oligi aeg minna.
Mulle jättis Läti ülikooli botaanikaaed igal juhul väga hea mulje ja tahaksin seda kindlasti ka mõnel muul aastaajal külastada. Paldies!
Kodus pilte ritta sättides ja taimede eestikeelseid nimesid täpsustades sain imetleda nimekomisjoni tabavaid pärle ja huumorimeelt. Allpoololeval pildil on vits-lambiharjapuu, valgeõieline pintselill ja kaunis kõlupea