Tomatihooaeg 2026

Eks see blogi kipub nüüd juba natuke tomatiblogiks kätte minema. Aga mis sa teed – esimese emotsiooni ajel sünnib postitus ikka pigem sotsiaalmeediasse kui blogisse. Samas ei viitsi vist keegi tomatitest nii pikalt lugeda, kui mul nende kohta kirjutada oleks. Panen siis oma tähelepanekud siia kirja. Endal on ka hea hiljem eri aastate kasvatusmärkmed ühest ja samast kohast üles leida ja võrrelda, kuidas tomatikasvatus ühel või teisel aastal läinud on.

2026. aastal tekkis tahtmine katsetada pisikesi potitomateid (inglise keeles olenevalt kasvust micro dwarf ja dwarf). Proovisin neid küll potis ka kasvatada aga õnnestus see pigem suures seguvannis, väiksemates nõudes jäi tulemus kehvakeseks. Päris mitmes kohas tegin siis hoopis nii, et peale tulbisibulate ülesvõtmist, istutasin seni pottides kügelenud minitomatid tulpidest jäänud vabale pinnale ümber. Rahulolu potist pääsemise üle oli silmaga nähtav.

Kokku külvasin 6 erinevat potitomatit - Orange Dream, Kudrjavõi Keili, Tume päkapikk, Fat Frog, Micro Tom ja Hardins Miniature. Lisaks imepisikeste aga väga rohkearvuliste viljadega amplitomat.

Kahjuks vaatan nüüd tagantjärele, et millegipärast pole fotograaf taibanud potitomateid pildistada, ei tea mis mul küll suvel arus oli. Pildil on vaid üks taldrikutäis Tumeda päkapiku viljadega (jah, just sellise toreda maakeelse nime alt ma Hiiumaalt need seemned endale ostsin). Potitomateid tahaks ma ikka õues kasvatada aga tumeda päkapikuga oli küll nii, et õues ta viljad väga valmis ei saanudki, ühe taime istutasin aga ikka kasvuhoone serva ka ja seal kandis ta väga eeskujulikult ja rikkalikult vilja. Maitse meie pere hinnangul keskpärane.

 Nagu ka eelmistel aastatel lasin perel teha tomatimaitsmise ja hindejagamise rituaali, võib vast öelda, et tomati-Eurovisioon :). 

Potitomatite seas sai maitse põhjal võidu Orange Dream - meie pere lemmik 2026 potitomatite kategoorias. Saagikusega see sort ülemäära just ei hiilanud, kest oli pigem paksem ja kõvem aga saak oli varane ja maitse hea. Maitsetestis järgnesid võrdse punktiarvuga Hardins Miniature ja Fat Frog. Hardins miniature tundus esialgu saagikuselt keskpärane aga suve teises pooles sai korraga hoo sisse. Kokkuvõttes, igati tore sort. Fat Frog meeldib mulle ka, viljad veidi suuremad kui keskmisel potitomatil ja mõnus puuviljane maitse. 

Kõige varasem oli potitomatitest Tii soovitatud Tumbling Tom Red, kandis ka rikkalikult ja oli päris maitsev, nii et kui tahta kindla peale minna, siis võib seda sorti soovitada küll.

Proovitud potitomatitest ei soovita ma sorti Micro Tom, mis oli õues kasvades täiesti mõttetu, polnud tal ei saagikust ega maitset, samas oli ta kasv nii kääbus, et ehk sobiks hoopis toas aknalaual proovimiseks.

Kudrjavõi Keili oli küll päris normaalse maitsega aga õues teda kasvatada ei tasu, vastu sügist, septembrikuus, said paar esimest tomatit valmis.

Aga nüüd kasvuhoones kasvavate tomatite juurde. Mis seal salata kõige keerulisem osa tomatikasvatuse juures on alati, et milliseid sorte külvata. Nii palju põnevat on ju pakkuda, et seemnepakke vaadates läheb silme eest kirjuks! Laotasin aga kevadel kõik laiali ja valisin midagi välja, päris palju jäi järgmist hooaega ootama. 

Maitsetestis sai ka sel aastal esikoha saagikas ja ilus triibuline tomat, mille sain paar aastat tagasi kohalikult taluturult Islandi tomati nime all, katsusin teda Interneti abiga määrata ja suure tõenäolisusega on tegu sordiga "Blush Tiger" kuigi väike kahtlus jääb sest mu islandlasel on tükk maad teravama tipuga viljad kui "punastava tiigri" netipiltidel ja värvus on tal pigem kollane või oranžikas. Igatahes sai ta maitselt meie perelt keskmiseks hindeks 9,2/10st, kannab ta palju ja ka seisab peale korjamist väga hästi. Igati tore sort!

Üldse oli selleaastane sordivalik minu meelest väga hästi õnnestunud, enamus valitud lihatomateid olid päris saagikad ja maitsesid hästi. Kahjuks ei pannud ma ühtegi "Pink Siberian Tigeri" taime kasvuhoonesse, kasvaski ainult õues aga saaki andis ka seal väga hästi vaatamata hilisele valmimisele. Maitsetesti II koht punktidega 8,7/10st. Kusjuures seemned sain tellimusega tasuta kingina kaasa, mõtlesin veel, et kas raiskan väärtuslikku ettekasvatuspinda või mitte kuna siiani mul siberi tomatitega väga häid kogemusi pole olnud. Taimest olen kahjuks pildi tegemata jätnud, lõikasin viljad välja üldpildilt, sellised toredad mustad ja roosad toonid.

Kolmanda koha sai lihatomat "Dagma´s perfection", maitsetestis 8,6/10.  Maitsev, saagikas ja ilus. Kui tomat lõhki lõigata, siis vilja alumises osas viskab lisaks kollasele kauneid päikeseloojangutooni varjundeid.

Väga head tomatid olid ka Sweet Million - rikkaliku saagi ja hea maitsega kirsstomat. Mitte küll nii hea maitsega kui laste lemmik - Black Cherry aga siiski väga hea sort.

Black Plum - kandis väga rikkalikult tumedavärvilisi ploomtomateid, maitse ka 8/10

Zlatava seemet võtsin ise sõbra juurest kasvuhoonest ja nüüd sel aastal külvasin. Igati hea ja maitsev tomat, ainsaks miinuseks veidi liiga paks ja tugev koor, mis söömisel või ka hoidiste tegemisel segada võib.

Homestead - hea lihatomat, viljad suured ja maitsvad aga kohati kippusid ebaühtlaselt valmima.

Noku/Casanova on küll väga efektse välimusega aga üldiselt suhteliselt mõttetu, valmimine ebaühtlane, maitse ka keskpärane aga noh...elevuse tekitamiseks võib kasvatada.

Soome pärandsort Savo ei paistnud silma küll maitsetestis aga see oli esimene tomat, mis kasvuhoones valmis sai ja ka õues valmis varem kui osad sordid kasvuhoones. Nii et kui soov väga vara oma kasvuhoone tomateid saada, võib kasvatada küll, sai kenasti hakkama ka täiesti katmata avamaal kasvades.

Kokkuvõttes oli igati hea tomatiaasta, mis seal muud kui peagi 2027. aasta kevadeks sorte valima :)