See aasta oli tomatite kasvatamise mõttes täiesti omamoodi. Ilmselt vihmaste ilmade tõttu venis esimeste tomatite värvumine kasvuhoones tükk maad hilisemaks. Kogu see saagiootamine pani kannatuse tõsiselt proovile. Õnneks tekkis mul tahtmine sel aastal ka erinevaid potitomateid katsetada ja nii sai juuni teises pooles juba mõne tomati suhu pista.
Potitomatid ja paks konn
Sel aastal panin potitomatitest kasvama neli sorti: Gartenperle, Venus, Tiny Tim ja Fat Frog. Kõige põnevam tundus neist viimane – juba nimi “Fat Frog" ehk eesti keeles paks konn, pani muigama. Maitse oli hea: kuigi ma tavaliselt magusaid tomateid ei eelista, oli “konn” oma puuviljase maitsega huvitavalt eristuv ja meeldiv.
Paksu konna seemned tellisin proovimiseks Kreekamaalt, Meraki Seeds nimelisest firmast. Kuna tegu peaks olema pärandsordiga, panin seemet ka järgmiseks aastaks kõrvale sest ülejäänud proovitud sordid andsid küll varajast saaki aga maitse polnud ülemäära meeliülendav. Välja arvatud Venus, mis mulle täitsa meeldib aga mis jälle hästi meie põuast kliimat ei kannata, aknalaual kandis kenasti.
Kreeka imed
Kui jutt juba tellitud tomatisortidele läks, siis selle aasta huvitavamad leiud tulidki Merakist. Proovisin vene lihatomati sorti Budenovka – maitses kogu perele hästi, aga saagikus jättis vähemalt tänavu veidi soovida.
Prantsuse sort “Emalia” oli välimuselt vahva – terava tipuga ja kaunist tumedat värvi tomat. Taim ise jäi pigem madalaks, ent andis hea saagi. Maitse oli samuti väga hea, ehkki koor üsna tugev, kuid tänu sellele säilisid viljad kaua peale korjamist.
Põnev oli küll uusi sorte proovida – mulle meeldivad eri kujuga ja eri värvi tomatid. Samal ajal said kasvuhoonesse ja õue kasvama aga ka mitmed vanad, end juba tõestanud lemmikud.
Selleaastasel tomatide degusteerimisel jagunes meie pere jaoks tomatisortide esikolmik nii:
1. Gourmasun (züriilt 38 punkti) – juba mitmendat aastat üks meie pere suuri lemmikuid. Väga saagikas, ilus ja suurepärase maitsega sort. Sel aastal proovisin ka väga sarnast Buffalosuni, aga see valmistas pisut pettumuse – tore tomat iseenesest, ent jääb Gourmasunile pea kõiges alla. Lisaks kimbutas vilju sügise poole mingi mädanik, mis rikkus üldmuljet veelgi.
2. Taluturu islandi tomat (36 punkti) – sordi nimi on muidugi täiesti välja mõeldud.
Mulle meeldivad pärandsordid – need, mida ei pea aianduspoest hirmkalli hinnaga viie seemne kaupa ostma, vaid mis on aretatud silmas pidades järjepidevust, vastupidavust ja toidujulgeolekut ja mille seemneid saab vabalt ise võtta ja külvata ilma, et "käbi kännust" liiga kaugele kukuks.
Selle sordi sain kohaliku taluturu müüjalt, kellega juttu ajades tomatisordid jutuks tulid. Ta pistis mulle täiesti tasuta peopessa ühe vilja ja ütles: „Näe, sain sõpradelt islandi tomati, tahad, proovi ka külvata!“ Nii sai “Taluturu islandist” uus sordikatsetus. Ja tuleb tunnistada, et meie perele need triibulised pärandsordid sobivad hästi – vana hea “triibiku” ehk “lihavõttemuna” kõrval, mis loomulikult ka sel aastal sortimendis esindatud oli, oli ka "Taluturu island" saagikas ja maitsev uus leid. Ilus ka!
3.–4. koht: Budenovka ja Tolstoi (35 punkti)
Tore, et sa viitsid ka teistega jagada oma tomatikasvatuse tulemust. Mul on kahjuks palju vähem ruumi neile ja ebasobivamad kasvutingimused. Sel aastal eriti. Kuna mulle Betalux ja teised ülivarajased sordid üldse ei maitse siis esimesed punased tomatid sain alles augustis. Neid oli vähe ja kahjuks ei olnud nende maitse sellel ajal valmides ka eriti hea. Siiski, madalatest on üpris hea maitsega ja saagikas Tumbling Tom õues, potis. Õues on ka üsma hea vähe suurem Maskotka, kuigi kõva koorega.Venus, kui valmib on ka üsna hea, Nest madalaist ei ole ükski F1. Eesti tomatitest kasvatan Mallet. Maitsvad on ka kõrgetest ja väikeseviljalisest Sweet million (F1) ja Gardeners Delight. Neid olen pea igal aastal mõne pannud. Annavad kaua saaki ja ei kipu mädanema. Päris hästi on end õigustanud ka väikestest Datto Red ja Yellow ning nüüsd proovin veel Datto choko - punase seemned saavad otsa. Need on F1. Mulle ka üldse ei maitse reklaamitud Gartenperle - ilus vaid. Samuti ei soovita Marutskat - madal ja saagikas aga pole üldse maitsev.
VastaKustutaSinu soovitatud potitomateid tahtsin juba sel aastal katsetada aga kusagil ei jäänud seemneid silma, vaatan järgmisel kevadel veel ringi.
KustutaMaskotka seemneid võid mult saada, kasvatan umbes ühe taime aga seemneid on ka tänapäeva pakis rohkem. Tumbling Tom unusasin sel aastal võtta eelmisest aastast mõni on järel aga neid ei julge pakkuda.
KustutaMeil oli kõige lemmikum Black Cherry, ananasstomat Elite ja piklik kollane magus väiksem tomat, mis Airi eelmine suvi degusteerimise ajal kaasa pani. Õuetomatitest imponeeris enim madal väike õuetomat Botaiast, mille vili oli ümar ja terava otsaga punane. Hakkas vara kandma, kandis palju ja oli kasvult hästi kompaktne. Teisi põnevusi oli tore proovida kuid järgmine aasta jälle uued tuuled.
VastaKustutaMinu meelest ongi põnev kui igal aastal ikka mõni uus sort ka on
Kustuta