Liigub ja loob ja lehvitab...

 Vihm ja päike sulatasid kõrged hanged imekiiresti ja päikeseliste ilmadega sirguvad kevadised õied otsekui nähtamatu vedru abil maapinnast.

Esimesed päris harilikud aga ometi väga erilised lumikellukesed leidsin sel aastal 18. märtsil

Esmaspäeval, 20 märtsil. oli imeline päikeseline ilm, kanepilinnud laulsid kaseladvas ja oli selge, et kevad läheneb. Õied avas eelmisel sügisel tellitud suureõieline lumikelluke `Beluga` (Patrick van den Berg, 2016) 

armeenia sügislill `Tivi`, kelle õisi keegi järjekindlalt igal aastal lume all närimas käib.

 dalmaatsia krookused, sort `Claret`

ja tundmatu, kelle ostsin kirju teisendi (var. pictus) pähe aga tundub, et on midagi muud võibolla roosa teisend  (var. roseus)?

Esimesed märtsikellukesed ei mallanud samuti enam oodata.

22. märtsil avas õied üks mu lemmikutest, kummalise pruunikaslilla õievärviga võrkiiris `Down to Earth` (Alan McMurtrie 2011). Teda on esialgu mulla taustal raske isegi märgata, pildistamisest rääkimata aga see-eest on ta kõige varajasem võrkiiris, vähemalt minu aias ei saa teised sordid ligilähedalegi.