Läks ka juuni..

Suur suvi on märkamatult aeda jõudnud. Näsiniined ja ebahüatsindid on nüüdseks ajalugu.

Mai lõpus-juuni alguses oli pisike jupike puhkust, mis kuluski peamiselt aias siblides, taimed said rohust päästetud ja aedlemisvajadus veidi leevendust. Avastasin rohides kui imehästi lõhnab vaipsasik. Tükk aega nuusutasin ümberringi, kustkohast ometi see meeldiv lõhnapilv pärineb, enne kui aru sain, et süüdi on  paekiviplaatide vahel kasvavad pisikesed taimekesed.

Hulk õhtuid on aiatöö arvelt läinud metsas kolamisele. Kõik kuldkingad tuleb ju ära näha, soku haukumist  ja metskurvitsa torisemist kuulata ning ööviiuleid nuusutamas käia. 

Ka koduaia orhideed õitsevad praegu - meelis kuldkingal on ka sel aastal kaks õit aga huvitaval kombel ühel varrel, eelmisel aastal oli kumbalgi üks õis.

Belgia taimepoest tellitud vööthuul-sõrmkäpp tunneb ennast peenras päris hästi. Kahtlesin siin tükk aega, kas ikka on vööthuul või ehk hoopis kuradi-sõrmkäpp aga hetkel arvan ikka, et vööthuul.

Taga talu päritolu balti sõrmkäpad.

Ma ei ole just kõige kuumalembesem inimene ja ka kruusapinnal aed ei tunne ennast sellise kõrvetava ilma käes kõige paremini. Nii et hetkel on aiatööpaus - mis sa siin rohid või teed kui kõik kuivab. Ootame paremaid aegu....