Võrkiirised on varakevadises aias absoluutselt hädavajalikud. Mul ei ole neid küll palju sest noh... aed ei ole kummist aga mulle nad väga meeldivad.
Kõige esimene õitseja on kummalist värvi Down To Earth. Sellise pruunika värvi puhul on sageli tegu, et teda mulla taustal märgata. Väga õnnelik ta oma praeguses kasvukohas pole, õitseb ainult üks taim, teised kasvatavad lehti. Proovin sel aastal mõne sibula teise kohta istutada ja vaatan kas saab parem.
Teine pirtsutaja on danfordi võrkiiris. Nad õitsesid mul alati väga vara ja rikkalikult aga nüüd on kõrval kasvav kadakas danfordi võrkiiriste ala peaaegu täielikult enda alla matnud. Kõigile mu katsetele teda ümber asustada keeldub aga danfordi võrkiiris allumast, ajab solvunult uues kohas mõne lehe aga ei õitse ega kasva korralikult.
Täiesti lollikindel tundub olevat `Strike A Pose`. Teda olen juba mitu korda ümber asustanud ja õitseb ning paljuneb ta igal pool rikkalikult. Nii ongi mul teda aias juba kolme suure laiguna. Tema vastupidavuse ja kiire paljunemise näiteks on allpoololev pilt - see on koht kust ma võrkiirised eelmisel aastal uude kohta istutamiseks välja kaevasin sest nad hakkasid kaktusele jalgu jääma. Oma arust sain ikka kõik võrkiirised välja kaevatud aga võta näpust...
Katharine Hodgkin on ka leplik ja lollikindel sort
Mul on täpselt sama jama - sügisel pole ruuumi, aga kevadel on vähe. Ja ei taha mul ka mitmed võrkiirised üldse õitseda ja eriti pärast ümberistutamist. Muide, 'Katharine Hodgkin' algul ka paljunes nagu hull, aga nüüd on hakanud oma põhikohas hääbuma. Eks näis, kuidas talle ümberistutamine meeldib - hetkel mõned eelmisel aastal kolitud vist isegi sätivad õitsema.
VastaKustutaMinul õnnestus tema ümberkolimine hästi. Äkki ta ei taha ka liiga tiheda sibulakogumikuna kaua kasvada?
KustutaMina olen ka ära tinistatud. 2 sügist olen mass-istutust teinud.Sügisel tundus nii palju, kevadel ... võiks rohkem olla :) 'Down To Earth' on ikka väga äge!
VastaKustutano piltide järgi otsustades on sul neid ikka omajagu. Mul on kõige tavalisem tumesinine täiesti puudu, kunagi oli aga läks paar aastat tagasi välja
Kustutakevadel on alati vähe, eriti võrkiiriseid ja ega nad ahvikiirusel vohama ka kipu, ümbertõstmised neile eriti vist ka ei meeldi, kui mina omasid ühest aiaservast teise kolisin, tõsi aeg oli halb, jäi ellu vaid 1 sort aga White Caucasuse pärast ära veel muretse, see ongi kõige hilisem
VastaKustutaEga neile solgutamine vist meeldi jah. Välja arvatud seesama lilla Strike-a-Pose, kes ei tee selle peale teist nägugi, õitseb nii vanas kui uues kohas ühtviisi
Kustuta"Down To Earth" on väga isuäratav.
VastaKustutaIstutasin ka möödunud sügisel mõned uued võrkiirised, nüüd põnev vaadata-oodata, kes nina välja pistavad.
Mul on kevadlillesibulate jaoks ruumi veel väga-väga-väga palju. Loodan sel sügisel neid massistutada.
oo, sibullillede massistutus kõlab väga hästi. Mina muudkui käin ja otsin, kust leiaks veel sobiva maalapikese
KustutaMeil on liivane muld, kasvavad igal pool hästi. Ainult seda olen täheldanud, et kui kuskile lumevee loiku jäävad, siis sealt head nahka ei tule. Tahavad kerget kuivemat maad.
VastaKustutajah, seda mul ju iseenesest on
KustutaKa mina armastan neid.Danfordi võrkiiris ka minul kapriisitseb.
VastaKustutaLugesin Sibullillede entsüklopeediast et teda peaks sügavale istutama, katsun järelejäänud sibulatega nüüd seda varianti.
KustutaVõrkiirised on väga eredad ja erutavad varakevadises aias!Krookused küll ehk pürivad oma värvikusega lähedale, kuid ometi iiriste kirkust ei saavuta.
VastaKustutaKevadel tasuks jätta märke sügiseks, kuhu sibulaid poetada. Hea soovitus, aga et ma ise seda järgiks, veel pole! :D
jaa, hea mõte! Peaks tõesti sügisesele aednikule juhised jätma.
KustutaSeda kõige tavalisemat Harmony-t sul ei olegi? Mul kasvab just see kõige paremini, peenemad sordid kipuvad tihti pirtsuatama. :)
VastaKustutaEi ole jah, kuidagi on nii sattunud :)
Kustuta