reede, 17. märts 2017

Varakevadised monoloogid...

"Ähh, no misasja nad kõik nüüd tormavad! ...paar päeva tagasi sulas aed lume alt välja ja nüüd nad kõik siblivad ja blogivad ja külvavad... eriti agarad! Aega ju on. Mul küll mitte mingit tahtmist pole aeda minna - tuul ulub ümber maja ja vihma sajab. Puhhkuivastik!"

"Näe vihm jäi järgi, tore! Päikegi piilub juba. Peaks korraks vaatama minema, kas ikka veel pole ühtegi lumekuppu väljas.  Aga siis ruttu tuppa tagasi, nii palju on teha veel. Ja nagunii on väljas kõik kole sest ma ei jõudnud sügisel ei riisuda ega pealseid lõigata. Puhhkuivastik!"

"Mhmm. Peaks kivilast kuuseoksad ära korjama ja vaatama, mis seal all toimub.  Mägikannil oli poolel puhmal kuuseoks peal (sellel rohelisemal poolel) ja poolel mitte."













"Muidu tundub kivilas kõik ilus aga näe, kõrreliselehine kimpkellukas on küll silo, mis silo, nagu ka ema käest saadud roosaka värviga kukehari.  Paar kahtlast on veel, vastaklehine kivirik ei ole sugugi rõõmsa moega aga mõni elumärk justkui oleks. 
Mägisibulad on enamuses väga ilusad, eelmisel sügisel saadud `Lee`on kõige rohkem kannatada saanud aga näeb sellele vaatamata päris kena välja."










Isegi `Taaral` pole häda. `Happy`on eelmise talvega võrreldes imeilus. Uuekesed, nagu `Kelpone`samuti. 














"No jah, siia pojengipõõsaste juurde ma siis sügisel pooleli jäingi, neljast põõsast kahel on pealsed lõigatud, ah lähen toon siis juba kuurist tööriistad ja kindad. Käru kah! Ongi pojengid korras, nüüd tuleks ruttu kõrrelised üle vaadata, need ju ka puha korrastamata. Ja neid pealseid siin ikka jagub. Ega ma siis sellepärast veel aiahooaega ava, niisama natuke siit-sealt..."

"Nii saigi käru täis! Küll praegu on tore aeg siblimiseks, võililled tulevad pooleldi külmunud maast imekergesti välja. Ja siin need lumekupud ongi!"
















"Kui ma juba õues olen, tõmban lumekuppude ümbert hostapealsete silo ka vähemaks, pärast parem pilti teha. Oi, karukelladel on küll viimane aeg vanad pealsed ära lõigata, uued karvikud juba paistavad puhma keskelt. Ja lumikellukeste imetlemise töö ka kõik tegemata. Isegi märtsikellukesed juba väljas!"















"Kes tule ära kustutas! Kas tõesti juba pime? Ei ole võimalik, ma ju ainult korraks...." 

"Peaks homme jälle aeda sättima!"

Jajah...








13 kommentaari:

  1. Oijaa, sa oled ikka väga agar! Ma kasutasin eilset ilusat ilma ja olin maal aias, sai kohe mitu kärutäit pealseid kokku koristatud. Minu lumekupud on veel nii-nii väiksed, aga kivikas on olukord üsna hea. Aga sinu mägikannile mõeldes, ta vist taastub, lihtsalt punakaks värvunud.

    VastaKustuta
  2. Kadedaks teed :) Mina veel ei saa (sisemonoloogid on), savimaa ei kannata ja ninasid ka vähe veel. Kimpkellukas võib vabalt olla külvanud, ole selle läheduses tähelepanelik. ma igal kevadel alguses vaatan, et otsa saanud ja siis mingil hetkel jälle on see olemas.

    VastaKustuta
  3. Nii see umbes pihta hakkab jah.:)

    VastaKustuta
  4. Nii see aed meid ära "tinistab" :) Mõnusaid hetki!

    VastaKustuta
  5. MM, natukene, ainult korraks. Ma vaid piilun nina maalähedal ninasid ja üldse ei tee midagi peal selle...Ja-jah. Mu eelmise nädalavahetuse mõtted olid samad. Ainult mul pole IKKA veel aias lumekuppe..

    Aga et siiski on hooaeg avatud!

    VastaKustuta
  6. Vaatamata ilmale on see tunne esimesi ninakesi nähes ikka armas,just nagu esimest korda elus näeks neid!

    VastaKustuta
  7. jajah, oleks juba aeg. Kaua me kannatame seal tubaseid piinu ...

    VastaKustuta
  8. Ma pole sel nädalal kordagi aias käinud, täna ikka plaanin tiiru teha. Aga mingeid pealseid koristama nullilähedase temperatuuriga küll ei meelita.

    VastaKustuta
  9. Nii armas! Omalt poolt annaks ka kukeharjale lootust, kuigi ei tea milline see roosakas sul on. Väga vähesed kukeharjadest on talveaia pärlid. Esimese hooga tuleb meelde vaid hübriid-kukehari "Winter lemon" ja paar teist temaga äravahetamiseni sarnast. Kõrged kaotavad pealsed kogunisti, roomavatest valdav enamus jääb lootusetuteks rootsikuteks, mis aga lühikese aja jooksul nagu imeväel värskeks mättaks muutuvad. Minu varjulises aias pole roosakal kukeharjal isegi veel noori pungasid näha.

    VastaKustuta
  10. Meil on tänu eilsele vihmale maapind põhjatuks mylkaks muutunud, ja lumi- ega märtsikellukestest pole peale umbmääraste lehetipukeste midagi näha. Aga kevad juba paistab, kus ta pääseb.
    Mägisibulad on ilusad, nende vaatamisest ja teiste alpinaristide piltidest ei saa kunagi kyllalt ;)

    VastaKustuta
  11. Nii tuttavad mõtted. Meil jäid ka lehed sügisel koristamata.Ja saapad jäid mudasse kinni, kui ma kiviktaimla poole vaadata üritasin - rohkem ei vaata! :D

    VastaKustuta
  12. Nii tore lugemine.
    Meil paistab eemalt päris kena ja kuiv, aga maa on veel külmunud ja kui tahta kuskile peale minna, jäävad elevandijala augud järele. Kiiret pole ju kuhugi, küllap jõuab. Vihma ja lörtsi sajab ka vaheldumisi, puhhkuivastik :)

    VastaKustuta
  13. Pistsin korraks nina kasvuhoonesse- võiks ju maasikatele vett tuua- aga homme ka jõuab, kes talvel ikka maasikaid kastab:)

    VastaKustuta