Igapäevaste askelduste ja sekeldustega kipuvad vahel prioriteedid paigast minema. Olen viimasel ajal tabanud end tundelt, et ma ainult õiendan lastega ja kiirustan neid tagant. Puhh, kuidas ma endale sellisena ei meeldi. Lasen ennast liialt meelitada mingisse lõputusse oravarattasse. Ei mäleta ei Linda ega Kaisa suureks saades tolmurulle voodi all või pesemata nõudekuhja kraanikausis, emaga koos veedetud aega aga küll. Vahel läheb see mul lihtsalt meelest ja siis tuleb midagi ette võtta.
Nii lõingi laupäeval askeldustele käega, pakkisin matkavarustuse seljakotti ning kalpsasin lapsed kaenlas üle tubaste sodihunnikute õue. Seal oli ilus päike ja tegemata tööd ununesid kiiresti. Tegime pika matka ja lõpuks jõudsime lasteaia kelgumäele kelgutama.
Linda joonistas meie päevast pärast isale pildi, nagu sealt näha, olid kõige vägevamad asjad kelgumägi, poest teemoonaks ostetud vastlakuklid, hästi madalalt üle lennanud lennuk, veetorni akendel reas istunud tuvid ning hiigelsuur must koer.
Kuna täiuslikust õnnest olid väikestel tüdrukutel puudu veel annajaelsa (lasteaed viib lapsed ikka väga ruttu popkultuuriga kurssi) võlukepid siis võtsin ohates ette maailma kõige vastikuma töö - õmblemise. Lapsed ise said hiinaka söögipulki roosaks võõbata, õnneks oli mul paar heegeldatud lumehelvest juba iidamast-aadamast kapis seismas. Sobisid mänguks küll, kui te meile külla tulete, olge siis valmis selleks, et annad-elsad teid kohe lumekujuks võluvad.
Mõni neist tegelastest on vist mulle ka sinisevaimustuse peale võlunud, igal juhul kipub ka muu käsitöö sinine tulema. Nagu näiteks see eelmisel kevadel alustatud aga alles hiljaaegu valmis saanud pitssall. Ei läinud aastatki ja juba valmis.
Keraamika on ka sinine. Kas siis sinise glasuuriga toonitud...
või hoopis sinisest savist meisterdatud.
Loodetavasti püsivad nüüd mõnda aega tubased tööd tegemata sest see tähendab, et meil on siin nii lõbus, et lihtsalt pole mahti tühjale-tähjale ennast kulutada.
Paar viimast päeva olid nii päikselised, et patt olnuks toas istuda :) Nii vahva ettevõtmine oli teil ja jõudes käsitöö juurde.... ohh, imeilusad tööd.
VastaKustutaNeed esimesed päikeselised päevad pärast pikemat halli perioodi tunduvad eriti väärtuslikud.
KustutaVaat kui tore kui mõistus vahel jälle pähe tuleb :P Tolmurullid ja pesemata nõud, keda need huvitavad. Päike ja ilus talveilm on hoopis tähtsamad tõepoolest :) Ja kõik, mis sa oma kätega teed on lihtsalt võrratu. Olen paadunud fänn :D
VastaKustutaOh, mis te nüüd (punastades vasakule ära :) )
KustutaImeilusad ettevõtmised kõik.
VastaKustutaTalv võib olla soe, aga pime ja porine ei tohiks olla.
Pitssall on ylivägev.
Pitsitamine meeldib mulle väga...oleks vaid aega kududa
KustutaOi, kui kaunis pitssall, ühtlane kude, ilusad nupud! Väga tubli! Keraamilised kausid on huvitavad. Kas sinise kausi savi on kuidagi toonitud või ongi sellise tooniga savi? Vahvaid ühistegemisi!
VastaKustutaOngi sinine savi, suure šamoti sisaldusega nagu pildiltki näha. Esimesel pildil on puhtalt sinine savi, läbipaistva glasuuriga üle tehtud ja teisel panin prooviks tavalise saviga pooleks.
KustutaVäga kaunis käsitöö.:) Sinine kauss on väga nunnu. Ja sellist pitsi ei oleks ma võimeline üldse tegema. Ma ei imesta, et aasta.:)
VastaKustutaKindlasti suudaksid! Pitsikudumine on tegelikult päris lihtne töö, sellest tundest kui esialgu koleda pussakana tundunud kudumi raamilt maha võtad ja avastad, et inetust pardipojast on venitamise tagajärjel õhuline kaunitar saanud, võib sõltuvusse jääda.
KustutaMina olen see, kes iiri talve armastab, lund kohe üldse mitte. Su käsitöid imetlen sellegipoolest :)
VastaKustutaaga pitssallides olen ma väga pettunud, olen neid nüüd paari aasta jooksul kaks tükki ostnud, imeilusad on küll, aga soojuse pärast neist nüüd küll mingit tolku pole. Ostsin Venemaalt ühe vene rätiku, imeõhuke villa ja siidi segu, vaat see on ümber õlgade soe nagu tekk.
VastaKustutaLastega kelgumäes nii palju kui võimalik, sest värskest õhust kogub tervist ja lastel on kombeks ülikiiresti vanaks saada.
VastaKustutaVäga ilusad tööd! :)
VastaKustuta