Postitus iseeendale - nõudmiseni

Käisin täna koolitusel, kus keskenduti haruldasemate liikide tutvustamisele looduses. Kuigi koolituse pealkirjas oli ambitsioonikalt lubatud näidata nii soontaimi, samblaid kui samblikke, keerles jutt Läänemaale omaselt põhiliselt orhideede ümber.

Päeva lõpuks oli pea juba päris sassis, eriti kuna suur osa orhideesid on väga varieeruva välimusega, kõrvuti kasvavad samast liigist taimed võivad välja näha täiesti erinevad ja eri liigid võivad anda omavahel ka hübriide. Seetõttu laon oma taimepildid ka siia üles, et vähegi peas selgust luua.

Harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) on üks tavalisemaid Eesti orhideesid kuid siiski looduskaitse all.  Õied on tal roosad ja ilma mustrita, õie kannus on pikk ja niitjas. Hariliku käoraamatu õied on nõrga nelgilõhnaga ja peibutavad ligi nii päeva- kui ööliblikaid. Lehed on kitsad ja teravatipulised.

Rohekas käokeel (Platanthera chlorantha) on sarnane kahelehise käokeele ehk rahvapäraselt ööviiuliga aga ei lõhna.

Kui kahelehise käokeele õies on tolmupakid - polliiniumid asetunud kõrvuti ja paralleelselt, siis roheka käokeele õies on nad teineteisest eemal ja alt laiali hoiduvad. Sõltuvalt õie ehitusest on ka nende liikide õisi tolmeldavad liblikaliigid erinevad. Roheka käokeele õisi tolmeldavad jässaka kerega öölased ja polliiniumid kleepuvad nektarit imeva liblika silmadele.

Mulle hirmsasti meeldis koolitusel orhideesid tutvustanud bioloogi ütlus, et roheka käokeele õied on punnis nagu väikese lapse põsed. Allpool olevat pilti vaadates tundub, et enam tabavamat kirjeldust ei saagi olla. Rohekas käokeel on lubjalembene taim ja kasvab peamiselt loopealsetel ja loometsades.

Sõrmkäpad olid mul õhtuks segamini kui puder ja kapsad. Igal juhul on selle pildi juures märkmikus kirjas, et vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii). Vööthuul sõrmkäpa õiel on õie huul sügavalt kolmeks osaks jaotunud ja huule keskmine hõlm on äärmistest pikem. Putukate seisukohast on vööthuul-sõrmkäpp üks igavene petis sest nektarit tema kaunid ja meelitavad õied ei sisalda.

Üksainuke eksemplar õnnestus leida Puhtu sõrmkäppa ( Dactylorhiza vironii) See on tõeline haruldus, mida kasvab vaid ühes kohas Lääne-Eestis.

Aga tegelikult ei näinud me ju ainult orhideesid vaid kõiksugu haruldusi. Nagu näiteks teise kategooria kaitsealune taim - liht-randpung (Samolus valerandi), mille ainukest leiukohta Eestimaa mandriosas me külastasime.

Veidi võttis see tähelepandamatu rohelise itte järele roostikku sumpamine sisimas muigama. Puhtast äratundmisrõõmust. Pole need bioloogid aednikest nii erinevad midagi. Õhkavad rahulolust mingi rohelise lible kohal, millest normaalsed inimesed väljagi ei teeks.

Lood-angervars (Vincetoxicum hirundinaria) on III kategooria kaitsealune liik, mis kasvab Saaremaal, Muhumaal, Kihnus ja Puhtus. Lood-angervars on mürgine taim ja selle juurt on kasutatud marutõve vastu.

Päris ilus korvõieliste hulka kuuluv taim on III kategooria kaitsealune liik, värvi-paskhein (Serratula tinctoria). Kasvab niisketel niitudel ja puisniitudel nii Lääne-Eestis kui Tartu ümbruses.

Täiesti iluaaeda sobilik oleks ka taim nimega haisev jooksjarohi (Ononis arvensis). Aga - ärge parem nuusutage! Haisev jooksjarohi levib Eestis paiguti, rohkem põhja- ja lääneosas ning läänesaartel. Kasvab niitudel, teeservadel ja jäätmaal. Rahvameditsiinis kasutati taime juurt hemorroidide, podagra, neeru- ja põiepõletiku raviks.

Eestis tavaline taim aga äraõitsenult kupardega ehitult väga dekoratiivne - soo-kuuskjalg (Pedicularis palustris). Soo-kuuskjalg on poolparasiit ja vajab korralikuks kasvamiseks teiste taimede abi. Imijuurte abil kinnitub ta peamiselt tarnade juurtele ja ammutab neist juba valmis toitaineid.

Soo-kuuskjalga on varem laialt kasutatud mitmesuguste haiguste vastu. Peamiselt leiti temast abi nahahädade korral. Näiteks oli kuuskjala keedis omal kohal haavade ravimisel ja raskesti paranevatest kärnadest vabanemisel. Kuid samas aitas ta sügelislestade ja täide vastu. 

Niidu-aspargernes (Tetragonolobus maritimus) on III kategooria kaitsealune liik, mis kasvab ranna- ja puisniitudel.

Ja lõppu üks sõnajalg ka  - pruun raunjalg (Asplenium trichomanes) on II kategooria kaitsealune sõnajalg, mis armastab lubjast pinnast ning kasvab kiviaedadel ning paepragudes. Sarnaneb rohe-raunjalaga (Asplenium viride), viimasel on aga peaaegu üleni roheline leheroots (vaid alaosas pisut pruunikas).

Kokkuvõttes oli väga vahva ja hästi korraldatud koolituspäev. Ajas isu peale teinekordki taimemäärajaga Läänemaa looduses mõni jalutuskäik teha.