Maiks maskeerunud juulikuu

Üha enam meenutab ilm kuuma ja põuast juulikuud. Muld on tuhkkuiv ja tolmab. Paar päeva tagasi andsin alla ja hakkasin vett tassima. Aiamaale panin vihmuti. Taimede poputamist ma eriti ei poolda aga tahaksin loota, et praegune kuum ja kuiv maikuu on siiski erand. Ja kui juba okaspuud kuivama hakkavad, tuleb tegutseda.

Aiapilte pole ma väga palju klõpsinud, päeval on palav ja ergav kõrbepäike pimestab fotodel kõik muu, õhtud mööduvad aga kibekiiresti veekannuga ringi sibades. Kurgid said sellise päikesepiste, et ei tea kas toibuvadki. Elustan neid õhtuti leige veega ja hoian päeval katteloori varjuks peal. Õnneks on kasvuhoones ka neli taime.

Praegu peaks olema iiristeaeg aga huvitaval kombel minu omad sel aastal eriti ei õitse, ju siis polnud nende jaoks soodne talv. Mõni üksik õis on, nagu see nimetu lilla.

Selle roosa nime ma ka ei tea, mõnelt lahkelt aalujalt tema tulnud on, aga võta nüüd kinni kust ja millal.

Vähemalt iiris `Add it up` tundub olema õige sildi juurde saanud.

Kivilas paneb tume kimpkellukas (Edraianthus serpyllifolia) iga kord natuke keksima, kui temast möödun.

Nagu ka kivikratt, kes on väga sümpaatne tegelane - ilus ja kompaktne.

Ükskõik, mis taime juurest ma ka alustan, ikka eksin kivilasse ära. Mis on iseneesest hämmastav, sest minu kivila on ju imetilluke lapike suure peenra servas. Ju seal ikka mingi võluvägi pesitseb, mis enam lahti ei lase.

Suvisel ajal satuvad aeda vahel ka külalised. Tulevad, kiidavad lühidalt midagi, mis õitseb - nimetut lilla õisikupalliga lauku näiteks, heidavad korraks ükskõikse pilgu kivilale ja tatsavad edasi. Mina aga surun alla tahtmist külalisel varrukast haarata ja teda kättpidi kivilasse vedada mingisugust imepisikest itet vaatama.

 Igakevadisest vaimustusest imepisikese hookeri kuutõverohu leidmise üle saavad vist küll ainult aalujad aru. :)

Aga tegelikult leidub aias ikka suuremaid asju ka. Minu üks lemmikuid -  harilik kuldkann `Elfenbeinglanz` (Helianthemum nummularium) sai talvel küll kannatada aga praeguseks on kenasti taastunud. Eelmisel aastal ostetud kuldkann `The Bride` on aga läinud, mis läinud.

Hispaania ebahüatsint `Rose Queen` (Hyacinthoides hispanica `Rose Queen`) on väga armas tegelane. Sel aastal peaks teda peale õitsemist jagama - kuidagi tihedaks on see olemine läinud ja pool puhmast ei õitse.

Sellega, et osa tulpe maja põhjaküljel varjulisemas kohas kasvavad, saab tulbiaja päris pikaks venitada.

Keraamikaahi oli ka vahepeal väga tihedas töös, et saaks kõik riiulitel seisvad asjad põletatud ja keraamikaring suvepuhkusele minna. Vahepeal oli tunne, et ahjus ainult minu asjad ongi. Muuhulgas sain oma kodused taldrikud valmis. Osad loomade ja osad pitsidega, glasuurideks ARS-i V. valge ja helesinine, loomad on musta angoobiga.

Keraamikaasju olen juba sõpradele väga palju näidanud, ei hakka siin kordama. Pisividinaid on ka palju. Selline teesõel näiteks:

Või karuga pross

Kuidagi väga siniseks kiskus see viimane ahjutäis. Aga nüüd on keraamikaga rahulikum, ring on puhkusel. Sellele vaatamata poeks hea meelega mõnel vihmasel õhtul vaikselt käsitöömajja nokitsema, oleks neid vihmaseid õhtuid vaid kusagilt võtta.